Majandus liigub ohtusid täis kasvuteel

Eesti Pank teatas, et majanduskasv kiireneb sel ja kahel järgmisel aastal tänu paremale väliskeskkonnale. Lähitulevikus laseb keskpanga hinnangul majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, pikemas perspektiivis saavad aga suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, märkis pank.

Kasutud investeeringud

Majanduse kasvuvõimekust ei paranda üksnes investeeringute mahu suurenemine. "Eestis on investeeringute suhe SKPsse üks Euroopa Liidu kõrgemaid, kuid tähelepanu peaks pöörama ka investeeringute struktuurile ning soetatud põhivara kasutamise tõhususele," selgitas pank pressiteates. Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on panga teatel Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu.

Palju välisriske

Kriisieelse kõrgtaseme ületab Eesti majanduse maht panga hinnangul selle aasta keskel. Küll aga erineb majanduse seisund ligi kümne aasta tagusest buumiajast märkimisväärselt: ettevõtete tootmisvõimsus ületab toonast pikemaajaliselt jätkusuutlikku taset umbes 10% võrra ja majandus on tasakaalu lähedal.

"Siiski võivad kasvu aeglasemaks väärata ennekõike väliskeskkonnast pärinevad riskid, millest olulisemad on naaberriikide tarbimispõhise majanduskasvu jätkusuutmatus, seni lahenduseta rändekriis, Brexit, toormete hindade heitlikkus, keeruline geopoliitiline olukord ja varade hindade mulli lõhkemine Rootsis," loetles pank riske. 

Majanduskasvu takistab tööjõu piiratud hulk, prognoosis pank. "Seejuures pole majandusarengu seisukohalt keskne küsimus, kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Tööjõupuudust tunnetavad eelkõige väiksema lisandväärtusega tegevusalad ja ettevõtted, sest sealne madalam keskmine palgatase halvendab nende konkurentsivõimet tööturul."

Nõrgad lahkuvad

Turult lahkuvad väiksema tootlikkuse ja madalama palgatasemega ettevõtted, kui see on majandusarengu loomulik osa, hindas Eesti Pank. 

Töötajate liikumine suurema tootlikkuse ja kõrgema palgatasemega tegevusaladele muudab majandusstruktuuri lisandväärtuspõhisemaks ning suurendab elanike sissetulekuid. Samal ajal peab majandusstruktuur muutuma kooskõlas töötajate ümberasumisvõimega. Liiga suur surve vähese tootlikkusega ettevõtetele, mida muu hulgas võib põhjustada jõuline alampalga kasv, võib tööpuudust suurendada ja kasvuväljavaadet kahjustada.

Panga teatel pole palgasurve taandunud, kasumid kahanevad seetõttu. Niisugusele trendile paneks lõpu tööjõu tootlikkuse suurenemine. "On võimalik, et kui ettevõtted on töötajate hoidmisel ja palkade tõstmisel seni lähtunud liiga optimistlikust nõudluse kasvu ootusest, aeglustub palgakasv märkimisväärselt," seisis pressiteates.

Hinnad leiavad tõusutee

Aasta teisel poolel kallinevad panga teatel energia ja toit, mis paneb lõpu kaks aastat kestnud deflatsioonile. "Järgmisel kahel aastal jääb inflatsioon 2–3% vahele ning suure osa hinnakasvust annavad maksutõusud: kerkib nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Hinnakasvu kiirenemine aeglustab majapidamiste reaalsete sissetulekute kasvu, mille toimel aeglustub järgmisel kahel aastal ka tarbimise kasv," prognoosis pank.

Valitsus olgu ettevaatlik

Valitsemissektori rahandus sai Eesti Pangalt hea hinnangu, eelarve on viimastel aastatel jäänud ülejääki, kuigi seda pole planeeritud, vaid see on tekkinud maksutulu ootamatu ülelaekumise või investeerimisplaanide edasilükkamise tulemusena. Eesti Panga prognoosi järgi jääb eelarvepositsioon ka järgmistel aastatel tasakaalu lähedale, ehkki nii üles- kui ka allapoole suunatud riskid on suured.

Samas rõhutas pank, et selleks, et ootamatu vajadus leida täiendavaid katteallikaid ei suurendaks ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust tuleviku ees, peaks valitsus seadma eelarvestrateegias eesmärgiks struktuurse ülejäägi või lubama kuludes suuremat paindlikkust.

Pank märkis, et uue eelarvestrateegia järgi on valitsus esiplaanile seadnud majandustsükli silumise ja nominaalse tasakaalu saavutamine on taas edasi lükatud. "Samas on edaspidi keerulisem tasakaalu saavutada. Tulevatel aastatel Eestis palgakasv aeglustub ja maksukoormus seetõttu väheneb, samuti plaanib valitsus investeeringuid suurendada. Seega kasvab surve kulusid piirata, et eelarvet tasakaalustada," seisis pressiteates.