Luik: patt oleks viriseda

Konverentsil arutati, kas Eesti õigussüsteem on sõbralik või vaenulik ja kas riiklik regulatsioon pärsib või aitab ettevõtlust.

"Patt oleks viriseda, tuleks ise investeerida, sünnitada lapsi, õigusruum ei puutu asjasse," vastas ettevõtja Hans H. Luik küsimusele, kas Eesti õigusruum on terviklik või mitte. 

Suurettevõtja Heiti Hääle sõnul saaks asi alati hullem olla, mispeale Eleringi juht Taavi Veskimägi täiendas, et aga alati saaks ju ka parem olla. "Teeme paremaks," ütles Veskimägi. 

Patt oleks laen võtmata jätta

Arutati ka selle üle, kas Eesti peaks võtma laenu. "The trend is your friend," lausus Luik. Tema sõnul oleks rumal praeguse soodsa intressiga laen võtmata jätta. 

Hääl aga meenutas eelmise aasta Äripäeva konverentsil Äriplaan kõlama jäänud mõtet, et laenu võtmine ainult laenu pärast ei ole mõistlik, peab ikka kindel plaan olema. "Ettevõtluses võetakse laenu ikka selleks, et oma ideed ellu viia," lausus ta. 

Veskimägi sõnul ei ole asi mitte pelgalt laenuvõtmises, vaid selles, kas laseme riigieelarve defitsiiti ja kuidas me seda defitsiiti finantseerime.

Luik pani südamele, et laenu võtmisel ei peaks ära unustama seda, et meie riigiettevõtetel on juba suured laenud. 

Riiklik regulatsioon aitab või pärsib?

Hääl ütles, et riiklik regulatsioon pärsib väikeettevõtte tegevust. "Meil on palju regulatsioone ja nad muutuvad pidevalt," tõdes ta. "Kui äri on väike, ei ole võimalik sul ka õigusabi palgata."

Luik ütles, et auditikoormus on liiga suur sellistel ettevõtetel, kes ei ole börsil. "Börsifirmade puhul on see normaalne ja piisav," märkis ta.

Veskimägi võrdles avaliku sektori ettevõtteid erasektoriga. "Avaliku sektori ettevõtetel on auditikoormus uuest aastast uskumatu suur," lausus ta. "Abstraktne on öelda, et regulatsioone on liiga palju, aga kui küsida, milliseid regulatsioone on vaja, siis ei tule vastust."