Eesti Päevalehe andmetel võib pärast Nikolai Tarankovi mõrva tõusta Eestis uueks allilmaliidriks ingušš Ahmed, keda on varem avalikkusele tutvustanud üksnes Äripäev 2010. aastal ilmunud uurivates lugudes.
- Ahmedist õnnestus meil 2010. aastal hankida vaid üks kehva kvaliteediga foto. Foto: Erakogu
Päevalehe andmeil on Ahmedil passis (ta on Vene kodakondsuse ja passi, ent Eesti elamisloaga) A-tähega algav perenimi, mida teavad vähesed, Äripäev kirjutas temast kui Ahmed Ozdojevist. Päevaeht kirjutas, et kui Ahmed tõepoolest võtab üle Tarankovi koha – või kui tal lastakse see üle võtta –, on see Eestile julgeolekuoht. Nimelt just Ahmedi kaudu on üritanud Eestisse tulla Moskva seaduslikud vargad ning see on ääretult suur ja jõhker struktuur. Põhja-Kaukaasiast pärit 46aastase Ahmedi huvisfääris on finantsasjad, kinnisvara, väidetavalt ka narkootikumid ja väidetavalt on just tema olnud üks isikuid, kes vahendas Lukoili müüki Olerexile. Loe pikemalt
Eesti Päevalehest.
Ahmedist kirjutab ka tänane Postimees, kes on teinud temaga intervjuu. Postimehele ütles Ahmed, et tema isiklikult Tarankovi surmast mingit kasu ei saa, samuti et Tarankoviga oli ta sõber. Küsimusele, mida muudab Tarankovi tapmine Eesti organiseeritud kuritegevuse jaoks, vastas Ahmed, et muutuste vältimiseks peab uus liider sarnaselt eelmisega olema autoriteetne nii omade hulgas kui ka aktsepteeritud väljaspool Eestit. "Ainult sellisel juhul on võimalik hoida asjad korras," märkis Ahmed. Loe pikemalt
Postimehest.
Ahmed viis naiivsed eestlased kokku tšetšeeni kurjategijatega
Enne viimaseid sündmusi on Ahmedi avalikkusele tutvustanud aga üksnes Äripäev. Nagu öeldud, kirjutasime temast nimega Ahmed Ozdojev. 2010. aastal ilmunud artiklites kirjeldasime, kuidas Bulgaariasse Musta mere kaldale elutehinguid jahtima läinud eestlased sattusid sealse tšetšeeni kuritegeliku grupeeringu kavalate skeemide ohvriks. Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale siin väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid.
"Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära," rääkis üks Ozdojevi poolt Bulgaariasse meelitatud ettevõtja, kes asutas seal koos Varna tšetšeeni allilmaga seotud inimestega ühisfirmad Družba-3 ja Tšaika 2007.
"Nende eesmärk oli natukene kahtlane. Nad kontrollisid hindu nii hästi, et meile jäigi arusaamatuks, kas nemad üldse sinna mingit raha reaalselt panid. Põhimõtteliselt said nad meie rahaga omanikeks," lausus teine eestlasest Družba-3 osanik.
Kolm-neli aastat enne 2010. aasta suve oli Eestis elu ilus - majandus kasvas mühinal ja kinnisvarabuum tõotas üha suuremat rikkust. Eestlaste taskutes sügeles vaba raha. Osa neist tõttasid Gildi omanike mesijuttu kuuldes Armeeniasse kulda kaevandama. Teised jäid uskuma hästiriietatud ingušši Ahmed Ozdojev imelisi lugusid Musta mere ääres asuvast Varna linnast ning selle ümbruses olevatest kuurortidest.
"Mina tunnen seal kõiki ja aitan teil odavalt maad osta," oli investorite sõnul Ozdojevi pika jutu põhiline sõnum.
Eestlased hakkasidki raha tuulutama. Kes võttis oma väikefirmast välja kogu kasumi, kes lootis siinsel kinnisvaraturul teenitud miljoneid võimendada Bulgaarias.
Kedagi ei heidutanud teadmine, et Ozdojev oli hiljuti vabanenud vangist, kuhu ta pisteti mitmeks aastaks grupiviisilise väljapressimise eest, kui üritas 1990ndate lõpus toore jõuga võtta üle ühte toidutööstust.
Iga ettevaatlikuma inimese jaoks piisanuks ahvatlusest keeldumiseks lihtsast guugeldamisest ja paari 1990ndate lõpus ilmunud artikli lugemisest, kus kohtu all olnud Ozdojevit nimetati koguni Eestis tegutseva ingušši maffia juhiks. Üllatuslikult ütlesid ettevõtjad, et kuritegelik taust neid ei häirinud. Vastupidi, sisendas hoopis julgust, sest selliste karmide meestega on kindlam tundmatus kohas vette hüpata - omasid ju ei peksta?
Varnas oli Ozdojev loonud sidemed Jahia Hašieviga, keda Bulgaaria meedias on nimetatud ka Varna piirkonnas tegutsevaks tšetšeeni allilma liidriks.
- Väljavõte 2010. aasta 4. juuni Äripäevast. Foto: Äripäev
Hašievi taust on sedavõrd kirju, et selle põhjal annaks vändata mõne kassahiti. Näiteks on ta istunud aastaid vangis ulatusliku käibemaksupettuse eest, teda on seostatud Iiri Vabastusarmee (IRA) ninameestega, kes on paigutanud suuri summasid Ida-Euroopa kinnisvaraturule. Lisaks on Hašievi partnerite hulgas nii prostitutsiooni organiseerimise, narkoäri, väljapressimiste kui ka relvade salakaubanduse kahtlusega Bulgaaria uurimisorganite huvi all olnud tegelasi.
Pärast Ozdojevi keelitusel rahapakkidega Varnasse suundumist hargnesid sündmused eestlaste jaoks valdavalt ülikiiresti. Bulgaarias asutati ettevõtted ja loetud päevad hiljem ilmusid firmade nimele erinevad maatükid, kord koos majadega, kord lihtsalt põllud.
Maatükid valisid välja ja hinnad leppisid müüjatega kokku tšetšeenid, kellest said mõnel juhul eestlaste kaasosanikud Bulgaarias asutatud firmades. Eestlaste uued äripartnerid olid kohalike ajakirjanike sõnul teada-tuntud kuritegeliku jõugu liikmed.
Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.
Loe sellest, kuidas naiivsetele eestlastele müts pähe tõmmati, pikemalt artiklist
"Eestlastel ühisärid Varna allilmaga". Äripäeva toonast intervjuud Ahmediga loe artiklist
"Ahmed Ozdojev eitab kõike".
Ahmed lävis ka prominentsete eestlastega
2010. aastal kirjutasime muu hulgas, et Ozdojevil oli kokkupuuteid ka prominentsete ettevõtjatega. Mehega kokku sattunud nimetasid tema trumbiks eelkõige soravat juttu, aga ka prominentseid ärimehi, kes Ozdojevi sõnul "temaga pundis" olevat.
Bulgaaria registritest ja internetist andmeid otsides ilmnes, et Ozdojevi firma oli otsapidi seotud Hansapanga asutaja Andres Saame ettevõttega, mis tegeles suurarendusega Varna lähedal Kuldsetel Liivadel. Selle projektiga oli seotud ka Sampo Panga endine juht Härmo Värk. Saame ja Värgi kaudu enese reklaamimisel Ozdojev end Äripäeva allikate kinnitusel tagasi ei hoidnud.
- Väljavõte 2010. aasta 4. juuni Äripäevast. Foto: Äripäev
Värk tunnistas toona Äripäevale, et tema on Ozdojeviga kohtunud küll. Kuuldes väidet, et mitmete eestlaste sõnul on Ozdojev inimesi meelitanud ja ka rahustanud just Värki ja Saamet kui oma partnereid mainides, hakkas Värk naerma ja ütles, et sellise promotsiooniga ta kursis ei olnud.
Prominente leidus aga Varna kinnisvaraäris teisigi. Seal olid ärihuvid pankrotihaldur Andres Hermetil ja notar Aivar Mesikäpal. "Ahmed Ozdojeviga olen ma kohtunud küll, aga tema meid sinna otseselt ei viinud ega partnereid ei soovitanud. Kuna ta on ka Eestist, siis me arutasime lihtsalt," lausus näiteks Mesikäpp.
Milline oli Ozdojevi kokkupuude Hansapanga asutaja Saamega, loe artiklist
"Ahmed Ozdojev aitab Andres Saame äri".
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.