Toompark: buum ja kriis tulevad kindlasti

Lõppeval aastal oli elamispindade turu aktiivsus kõrge, kuid hinnakasv hakkab pidurduma, võttis aasta kokku kinnisvarafirmade liit. Kuumenemise märke on näha, aga ülekuumenemisest on veel vara rääkida, leidsid eksperdid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) aastalõpu ümarlauakohtumisel võtsid aasta kokku Tõnu Toompark elukondliku ja Ardi Roosimaa ärikinnisvara valdkonnas. Tagasivaatest selgus, et elamispindade turu aktiivsus on endiselt kõrge, aga hinnakasv hakkab pidurduma. Äripindade osas oli lõppev aasta märkimisväärselt tagasihoidlikum: peamistes segmentides jäid hinnad samaks.

Meenutab 2007. aastat

Hindade statistilise kasvu toeks oli ka asjaolu, et uute objektide hulk on tõusnud. Tõnu Toompargi sõnul tuleb elamispinnaturul buum ja kriis kindlasti, aga millal, pole täna veel selge. “Oleme absoluutnumbrites 2007. aasta tasemel tagasi, aga tööhõive on kõrge ja palgad märkimisväärselt kasvanud. Ostujõud on hea ja majanduse suhtarvud on mõistlikud.”

Parafraseerides Andrus Ansipit ütles Toompark, et “kui see on buum, siis sellises buumis ma tahaksingi elada”.

„Büroopindade turg näitab ülepakkumise märke ja üüriturg on pigem languses. Kaubanduses on tunda muret selle pärast, et planeeritavad uued keskused ei too turule uut kvaliteeti ja konkurents läheb tihedamaks. See tähendab survet üürihindadele ja vakantsuse tõusule,“ rääkis Toompark. Logistika- ja tootmissektoris on kasv tema sõnul orgaaniline ning nähtavat kuumenemist pole – sealt võib lähiaastatel oodata kõige stabiilsemat turuosa. Infrastruktuuri areng ilmselt kiireneb uue toetustevooru avanemise ja tellimuste suurenemise abiga.

Aasta koondnimetuseks võiks öelda “nähtamatute muutuste aasta”, kommenteeris Ardi Roosimaa. „Viimase aja trendiks on idufirmade loomine. Vaatamata selle valdkonna väga madalale edukustasemele paigutatakse uutesse ideedesse iga aastaga rohkem kapitali. Kinnisvarasektori osalisi peetakse selles äriringkonnas saurusteks. Vaadates aga statistikat, selgub, et asjata. Kinnisvara on rahandusvaldkonna kõrval üks kõrgema edukustasemega start-up valdkondi,“ sõnas Roosimaa.

„Maailmas laiemalt oli 2016 suurte muutuste aasta, mis põhjustas aktsia- ja rahaturgudel suurt volatiilsust. Seetõttu pole ime, et investeerimisobjektide nimistus on kinnisvara endiselt kõrgel kohal. Eestis registreeritud kinnisvarafondidele oli aasta väga edukas. 2015. aasta algusest on nende varade maht kasvanud üle kahe korra. See räägib peamiselt professionaalsuse paranemisest, investeerimiskõlbulike objektide juurdekasvust ja varahaldusteenuse efektiivsuse tõusust. Loodame, et tulevikus Eesti kinnisvarafondide maht veelgi kasvab,“ lisas Roosimaa.

Lootus erasektori toel

„2017. aastalt ootame majanduskeskkonna stabiliseerumist. Lähinaabritega võrreldes oleme andnud ära mitu konkurentsieelist, samas paljuski on selle põhjuseks võrdlusbaasi erinevused. Kinnisvara valdkond ootab uuendusi nagu muu majandus, põnevusega saab täna vaadata arengutele uute materjalide ja 3D printimise valdkonnas, nanotehnoloogias, robootikas, laiendatud ja virtuaalreaalsuse tehnoloogias, taastuvenergia laiemas kasutuses ja ka tervishoius,“ loetles Roosimaa.

Kinnisvara ei ole tema sõnul muutustele immuunne. „Uuringute ja arenduse valdkonnas pole Eesti kaugeltki maailma esirinnas, aga selles valdkonnas oleks erasektori tugi äärmiselt vajalik. Uute materjalide, tehnoloogiate ja lahenduste toomine kinnisvara valdkonda annab väga kõrget tootlust,“ jätkas Roosimägi ja lisas, et usk sellesse säilib ja visionäärid võtavad julgemalt positsioone.

Juhul, kui majanduse kasvu tugevnemise prognoosid paika peavad, ootab meid edukam aasta, kui eelmine, märkis Roosimaa.