Euroopa AÜd: Nordea halvustab meelega usaldusisikuid

Küsimustele vastab Euroopa ametiühingute tegevjuhatuse liige Liina Carr:

Kui äärmuslikuks peate Nordea Eesti töötajate meeleavaldust Rootsi kontori ees?

Jah, see on äärmuslik, aga arvestades panga suhtumist ja käitumist on see asjade loomulik ja ainuvõimalik kulg. Mulle jääb arusaamatuks panga keeldumine läbi rääkida ning veelgi ekstreemsem on asjaolu, et pank teavitab ametiühinguid läbirääkimiste katkestamisest läbi ajakirjanduse tund peale läbirääkimislauast tõusmist. Mida peakski ametiühing sellises olukorras tegema? Vaikides aktsepteerima?! Üle 60% panga töötajatest ei ole liitunud ametiühinguga selleks, et nende esindajad vaikides panga diktaati aktsepteeriksid ja töötajate õiguste eest ei seisaks.

Kuidas mõista Nordea Eesti juhi Gerd Mülleri kirja töötajatele? Ta rõhub sellele, et Eesti tingimusi vaadates on Nordea töötajatel head tingimused.

Minu jaoks on mõistetamatu, et kiri, mis on kirjutatud Nordea töötajatele, Delfisse riputatakse. Vaadates kirja sisu, siis on väga selgelt tegemist katsega pahatahtlikult ametiühingu mainet kahjustada ja eriti näidata panga usaldusisikuid halvas valguses (nende nimed on ju kirjas loetletud). Kui Gerd Müller avalikustab töötajate soodustuste paketi, siis miks ei lisa ta sinna ka asjaolu, et ametiühingu soov on algusest peale olnud need soodustused kirjutada kollektiivlepingusse, et need pankade liitumisel töötajatele alles jääksid. Läbirääkimiste algusest peale on ametiühingu soov, et neid kui töötajate esindajaid kaasataks liitumisettevalmistustesse. Panga juht ju ütleb kirjas, et on töörühmad, mis sellega tegelevad, aga mitte üheski ei ole ametiühingute esindajat. Samuti on selgelt pahatahtlik kontekstist väljarebituna kirjutada, et usaldusisikud nõuavad endale suuri koondamishüvitisi. Miks ei kirjuta panga juht, et selline nõue oli ainult ebaseadusliku koondamise korral? On ju meil kõigil veel meeles, mis juhtus eelmise usaldusisikuga. Samuti on täiesti normaalne praktika, et kollektiivlepingus lepitakse kokku ületöötundide eest tasustamine seadusest kõrgema määraga või suuremates koondamishüvitistes. Kollektiivlepingu mõte ju ongi seadusest paremates tingimustes kokku leppimine.

See on väga positiivne, et pangal on lisaks palgale ka soodustustepakett ja nagu ma juba mainisin, ametiühingu soov on kindlustada, et see töötajatele ka säiliks töölepingute üleminekul uude panka.

Mis puudutab Gerd Mülleri väiteid, et Nordea palgad on keskmiselt pisut üle 2000 euro, siis kontrollisin seda fakti töötajate esindajatega ja kuulsin vastuseks, et töötajad olid hämmingus sellist numbrit nähes. Kaks kolmandikku Nordea Eesti töötajatest ei saa sellist keskmist palka. On rida töötajaid, kelle töötasu jääb alla 1000 euro.

Kas tingimused Eesti Nordeas on võrreldavad teiste Nordea kontoritega, ei ole antud vaidluses ja olukorras üldse oluline. Ametiühing tahtis kollektiivlepingusse kirja panna olemasolevad soodustused (just need, mis pangajuht oma kirjas üles luges) ja lisaks ka kokku leppida koondamiste tingimused ja hüvitised. Me ei tohiks unustada seda väga olulist aspekti – palku ei ole läbi räägitud ega sellist soovi ametiühingute poolt avaldatud! Kas on tõesti nii ilmvõimatu, et lepitakse kokku töötajate esindajatega sellistes olulistes asjades nagu nende tulevikku puudutavad küsimused, eriti kui pank nagunii töötab välja koondamispaketti? 

On räägitud, et järgmiseks tuleb streik Eestis. Kas streik on teie hinnangul põhjendatud?

Streike on Eestis ka varem olnud. Mitte küll panganduses, aga hariduses, meditsiinis jm. Ükski ametiühing ei korralda streiki kergekäeliselt, aga kui ei jäeta muid võimalusi, siis tuleb ka streikimist kaaluda ja Nordeas liigub asi just selles suunas.

Kas ja kus on veel pangatöötajad streikinud? Mis sellest on saadud?

Tean, et osades riikides on finantssektoris streikimine keelatud, kuna see on nn essential service. Meil on streigiõigus piiratud avalikus sektoris ja nn elutähtsates teenustes. See aga tähendab, et on kompensatsioonimehhanismid, mis tasakaalustavad inimeste põhiõiguste piiramist - seda ju streigiõigus on. Samuti on selliste sektorite jaoks eraldi erapooletud institutsioonid kollektiivsete töövaidluste ja -tülide lahendamiseks, mis võivad tekkida kollektiivlepingute läbirääkimiste käigus.

Mida te ütlete Eesti inimestele, kes ei mõista, miks hästi teenivad pangatöötajad streikima hakkavad?

Need nn hästi teenivad pangatöötajad ei tea, kas neil on töö ka peale pankade liitumist, kas neil on see palk ja soodustused ka homme, kas nad suudavad maksta oma kodulaenu või korteriüüri, kas nad suudavad ka homme süüa osta või last trenni või huviringi saata.

Nendele inimestele Eestis rõhutan veel kord, et esiteks vaidlus ei käi palkade või tingimuste soodsamaks muutmise üle, vaid et uude panka üle minnes need tingimused säiliksid. Samuti, et inimesi, keda koondatakse, tunnustataks nende panuse eest Nordea Eesti edusse ja et koondamistasud võimaldaksid koondatutel üle elada aja, mil nad on sunnitud uut tööd otsima. Teiseks ei hakka keegi veel streikima. Enne peab riikliku lepitaja juures alustatud protsess lõpuni jõudma.