Davosi meestel jalad õhus

Ei saanud Hillary Clinton USA presidendiks ning britid hääletasid end Euroopa Liidust välja.

Homme algava foorumi viimasel päeval ehk reedel vannutatakse USAs presidendi ametisse Donald Trump, kes koos Brexiti eestvedajate ja Prantsusmaal tugeva toetusega Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga lubab risti vastupidist kurssi kui see, mida „Davosi mehed“ varsti pea viis aastakümmet Maailma Majandusfoorumil (WEF) on esindanud. Need liidrid on võimule saanud või võimule pürgimas ühiskonna selle osa toel, kes on jäänud globaliseerumise, vabakaubanduse ja tehnoloogia võidukäigus elu hammasrataste vahele.

Maailm teelahkmel

“Arvan, et sel aastal on Maailma Majandusfoorumil suurem tähtsus kui kunagi varem,” ütles agentuurile Bloomberg Rahvusvahelise Kaubanduskoja juht John Danilovich. “Oleme teelahkmel ja peame tõsiselt kaaluma, milliseks kujuneb tulevikutee.” Ta lisas, et just praegu on aeg, kus tuleb välja astuda vabakaubanduse ja vaba turu kaitseks.

Vaba turgu ja vaba kaubandust on Davosi eliit aastakümneid propageerinud. Selle lähenemise järgi peavad inimesed, kaubad ja kapital saama vabalt liikuda, et leida parim rakendus. Kõige suurem vapustus on see, et just USA on pööramas protektsionismi ja kõrvale seniselt kursilt, mida ühed nimetavad Washingtoni konsensuseks ja teised Pax Americanaks.

Termini "Davosi mehed" võttis omal ajal kasutusele Harvardi ülikooli professor Samuel Huntington (temalt pärineb ka tsivilisatsioonide kokkupõrke kontseptsioon - toim), tähistamaks haritud ja varakat uut globaalset eliiti, kosmopoliite, keda sidemed konkreetse identiteediga kuigi tugevalt ei seo.

Ühtegi enda sõnul uue ilmakorra ehitajat Davosis ei ole – ei tule Marine Le Peni ega Suurbritannia Iseseisvuspartei endist juhti Nigel Farage'i, kes oli Brexiti põhieestvedajaid ning kes on pälvinud tavatu soosingu ametisse asuva USA presidendi juures. Ei tule kõrgeid esindajaid ka Trumpi meeskonnast – isegi Trumpi Riikliku Majandusnõukogu juhiks saanud Gary Cohn ei tule, ehkki endise Goldman Sachsi presidendina oli ta varem Davosis sage külaline.

Teist aastat järjest ei tule ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on varem olnud konverentsi peaesinejate hulgas. Valimisaastal, kus ka Saksamaal populistliku äärmuspartei toetus kasvab, pole ilmselt tark end globaalse eliidi seas näidata.

Hiina võimalus

Küll aga tuleb Davosi ajaloos esimest korda Hiina president - Xi Jinping peab teisipäeval konverentsi avakõne. Konverentsi moto on seekord „Kuulav ja vastutustundlik juhtimine“ ning USAst jäänud vaakumis kiirustab Hiina seda globaalse liidri rolli enesele haarama, esinedes vabakaubanduse ja globaliseerumise eestkõnelejana.

Hiina on liidrirolli haaramas ka üleilmsetes jõupingutustes kliima soojenemise vältimiseks, samal ajal kui Donald Trump tituleeris kogu kliima soojenemise temaatika põlastusega Hiina petukaubaks, mille eesmärk on kahjustada USA majandust.

Hiina presidendiga on kaasas ka aegade suurim äridelegatsioon – teiste seas Hiina kaks jõukaimat meest, Alibaba Group Holding Ltd asutaja Jack Ma ja Dalian Wanda Group Co. Ltd tegevjuht Wang Jianlin, kes mõlemad konverentsil ka üles astuvad.

Globalist kui sõimusõna

USAst on Davosis vaid mõne päeva pärast ametist lahkuvad välisminister John Kerry ja asepresident John Biden. Kokku tuleb kohale ligi 3000 osalejat – riigijuhid, akadeemikud, suurfirmade juhid, analüütikud.

Suur teemaplokk konverentsil on kliima soojenemise ja puhta energiaga seonduv. Ning suur osa kõnelustest keskendub kindlasti sellele, kuhu maailm siit edasi tüürib ja mis saab globaliseerumisest, kui USA uus president Ameerika huvid kõigest tähtsamaks seab. Valimiskampaanias tümitas Trump Hillary Clintonit just kui "globalisti", mis oli mõeldud sõimusõnana. Ka Euroopast võib tänavu vapustusi juurde tulla, olgu siis valimistelt Hollandis, Prantsusmaal või Saksamaal.

Praegu on probleemid poliitilised, kuid pikemas vaates on kahju majanduslik, kui näiteks teisedki Euroopa Liidu riigid ühisturust lahku löövad.

„Tore on revolutsiooni teha, kui asjad on halvasti, kuid kui kaubandus karile ajada, kannatab sellest nii ameeriklaste kui eurooplaste elujärg,“ ütles Stanfordi ülikooli majandusprofessor Nicholas Bloom ajalehele New York Times. „Brexit teeb mulle isegi rohkem muret. Brexit on pöördumatu nähtus, Trump võib nelja aasta pärast ametist läinud olla.“

Ohutuled plingivad ammu

Bloom ütles, et mõistab, miks Davosi agenda nii ebapopulaarseks on saanud. „Olen olnud üllatunud, et süvenev ebavõrdsus nii pikka aega poliitikas mingit muutust ei toonud. Ja siis korraga see raksatas nagu Araabia kevad.“

Ka foorumi asutaja Klaus Schwab (78) on aastaid hoiatanud tagasilöögi eest, kui globaalset kapitalismi mingilgi määral ei taltsutata. Foorumi eel avaldatud globaalseid riske hindava raporti eessõnas tõstatab ta taas küsimuse, kas ehk nüüd lõpuks suudaks kapitalism ühiskonnale ka laiemalt kasu tuua kui kitsale vähemusele. Raportis hoiatatakse, et süvenev majanduslik ebavõrdsus ja poliitiline polariseerumine võimendavad muid globaalseid riske, mis koos uuristavad seda ühiskondlikku solidaarsust, millel praeguse majandusliku ja poliitilise süsteemi legitiimsus tugineb.

Klaus Schwabi arvates on Davos siiski jätkuvalt õige koht, kus kõiki neid muutusi arutada. „Meil on siin ka populistid ja me tahame nad ära kuulata. Me tahame vastata nende hirmudele ja pakkuda lahendusi,“ ütles ta intervjuus Bloombergi telekanalile. „Selleks me siin Davosis oleme.“

Ja foorumi korraldajatel endil läheb äri väga hästi. Viimase viie aastaga on tulud kasvanud 45%.