Trahvid lähevad palgapõhiseks

Alates 2018. aastast, kui muudatused võiksid jõustuda, võib keskmise palga teenija saada mõne raskema väärteo eest trahvi isegi kaks korda rohkem kui miinimumpalga teenija.

Selline süsteem ei hakka siiski kehtima kõigi väärtegude korral, kirjutab Eesti Päevaleht. Plaan on siduda trahviühiku suurus süüdlase sissetulekuga teatud ohtlikumate väärtegude puhul, näiteks joobes juhtimine ja suuremad kiiruseületamised.

Üks neist oleks Eesti Päevalehe näitel juhiloata sõitmine, kui juhtimisõigus on juba peatatud või hoopis ära võetud. Selliseid rikkumisi oli 2015. aastal ligi 2800, ent keskmine trahv nende eest oli 2015. aastal 604 eurot. Justiitsministeerium eeldab, et sissetulekul põhineva trahvisüsteemi järgi võiks sellise rikkumise keskmiseks trahviks kujuneda 1812 eurot.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kuritegude rahalise karistuse määra sissetuleku järgi arvestatud juba aastaid. "Sama süsteem võetakse nüüd kasutusele ka väärtegude puhul," ütles Reinsalu ajalehele. "Praegu on veider olukord, kus sõites 1,51-promillises joobes – mis on kuritegu – on sissetulekupõhine karistus, aga kui on 1,49 promilli, siis saab väärteo eest ühetaolise trahvi."

Loe lähemalt tänasest Eesti Päevalehest.