Tartu tennisehullud rajasid eduka tennisehalli

„Minu isa Mati Ivask on seda keskust arendanud suurest missioonitundest, see on tema isiklik projekt, ta ei ole seda teinud läbi mõne oma firma,“ räägib Tähtvere tennise- ja tantsukeskuse haldaja OÜ Dorpat Sport tegevjuht Egert Ivask. „Tallinnas on tenniseväljakutesse väga palju panustanud näiteks Enn Pant ja Urmas Sõõrumaa oma firmade kaudu. Tartus kahjuks ei ole rohkem selliseid tennisehulle nagu meie.“

ASi MSI Grupp juhataja Mati Ivask ise jääb tennisekeskusest rääkides tagasihoidlikuks. „See keskus on mulle südamelähedane,“ lausub ta. „Kui ma Tartus olen, siis ikka astun läbi. Ja püüan vähemalt kaks korda nädalas siin tennist mängimas käia. Tallinnas olles ei ole enam aega tennist nii palju mängida.“

Kasvu ootel

Dorpat Sport on tennise- ja tantsukeskusse investeerinud kokku neli miljonit eurot, tasuvusajaks on hinnatud üle 30 aasta. „Meie perefirma ei ole asutatud eesmärgiga teenida kasumit, tegemist on pigem filantroopilise ettevõttega, mis on rajatud suurest armastusest tennise ja spordi vastu,“ märgib Egert Ivask.

Ometi on ettevõtte majandusnäitajad aastatel 2013-2015 kasvanud tempos, mis on taganud pääsu Gaselli TOPi. 2015. aastal oli Dorpat Spordi käive 367 541 eurot ja kasumit teeniti 68 483 eurot. Ivaski andmeil jäid äsja lõppenud 2016. aasta majandustulemused samasse suurusjärku. „Kasvu ootame tänavu, kui meie välisväljakute kompleks valmis saab,“ lisab ta.

Tähtvere tennisekeskuse fuajees on hästi näha, mida klaasseina taga siseväljakutel parajasti tehakse. Inimtühje väljakuid siin talvel naljalt ei näe, täituvus küündib 90 protsendi kanti. „Eesmärk on hoida hinda sellisel piiril, et inimesed ikka tuleksid mängima, selleks on see keskus püstitatud,“ seletab Ivask. „Kasum või tasuvus ei saa sellise tegevuse puhul olla eesmärgiks, vastasel juhul oleks väljaku hind nii kallis, et keegi eriti ei mängiks.“

Ivaski sõnul on Tartu esimene kaasaegne tennisekeskus projekteeritud eelkõige treeninghalliks ja seega väga suuri üritusi ei korraldata. Kõige suurem rahvusvaheline tenniseturniir Paf Open Tartu toimub sügiseti ja siis paigutatakse ühele tenniseväljakule lisatribüün, mis mahutab umbes paarsada pealtvaatajat. Samas korraldatakse igal nädalavahetusel tenniseturniire kas siis lastele, algajatele, harrastajatele, seenioritele või proffidele.

Tennisekeskuse fuajees on tennisepood, kus kõigil tennisesõpradel on võimalik leida endale kvaliteetne varustus. Reketeid keelestab seal Eesti võrkpallikoondise ja Bigbank Tartu meeskonna libero Rait Rikberg. „Rait töötab Tähtveres keelestajana teist aastat,“ tutvustab Ivask. „Tal on suurepärased teadmised tennisevarustusest, keelestamisest ja erinevatest võimalustest, lisaks on ta väga hea suhtleja. Kliendid on leidnud tänu tema soovitustele ja proovimistele sobiva reketi ning keelestu, tema juurde tullakse ka juba pealinnast.“

Rikberg täpsustab, et ta sattus tennise juurde kümme aastat tagasi. „Võrkpallihooaeg kestab sügisest kevadeni ja kuna suvi on vaba, otsisin suveks tegevust ning läksin ühte Tartu tennisepoodi tööle. Õppisin keelestamise selgeks, see hakkas mulle väga meeldima,“ räägib Rikberg. „Kui on head ülemused, saab ühendada keelestajana töötamise ja võrkpallihooaja nii, et kuskilt midagi ei kärise.“

Võimalused ka proffidele

Dorpat Sport asutati 2003. aasta aprillis, eesmärk oli hakata arendama spordiseltsi Põhjakotkas valduses olnud kehvas seisus tennisekompleksi Tähtveres. „Tennist välisväljakul sai hädapärast mängida, aga tegelikult olid siin tingimused allapoole arvestust,“ meenutab Ivask. „Alustasime vanade saviliivaväljakute kordategemisest. Ja kuna meil oli kindel soov, et Tartus peab olema võimalik mängida tennist aasta läbi, hakkasime 2006. aastal ehitama tennisehalli.“

Vana tribüünidega tennisestaadioni asemele ehitatud kolme siseväljakuga hall avas uksed 2008. aasta sügisel, investeeringu suurus oli 1,5 miljonit eurot. 2014. aasta jaanuaris valmis tennisehalli juurdeehitus, lisandus kolm uut siseväljakut ja soojendussaal. Juurdeehitus läks maksma 1,1 miljonit eurot.

„Siseväljakutel käib aktiivne tegevus oktoobrist maini, aga nii nagu ilusad kevadilmad tulevad, tahavad kõik õues mängida,“ põhjendab Ivask, miks nad hakkasid eelmisel aastal rajama tennisehallist poole kilomeetri kaugusele välisväljakuid.

Tartu linnalt on 15 aastaks renditud 7500 ruutmeetri suurune plats lauluväljaku läheduses, Kreutzwaldi tänava ja skate-pargi vahel. Eelmise aasta juulis valmisid kolm välisväljakut ja üks lasteväljak. Tänavu suvel valmib veel kolm välisväljakut ja klubihoone, kompleksi maksumus on üks miljon eurot. Välisväljakute kompleks on planeeritud nii, et sinna on võimalik lihtsalt püstitada ka kerghall, nii oleks Eestis taas võimalik mängida tennist aasta ringi liivaväljakutel.

„See kõik loob paremad treeninguvõimalused ka professionaalidele, nad ei saa treenida ainult suvel või ainult talvel, neil peab olema võimalik trenni teha aasta ringi,“ lausub Ivask. „Ma arvan, et kui me saame uue välisväljakute kompleksi valmis, siis kokku 12 väljakut annab juba vägagi arvestatava tennisekeskuse mõõdu välja.“

OÜ Dorpat Sport tegevjuht unistab

Tahame jätkuvalt olla Tartu ja Lõuna-Eesti suurim ning parim tennisekeskus. Meie eesmärk on kaasata uusi tennisesõpru ja -fänne, samuti loodame, et Tartust sirguks rohkem professionaalsel tasemel mängijaid.

Suur unistus on ehitada tennisekeskuse kõrval oleva kunagise Dünamo väliujula kohale korralik siseujula. Tartus on ujumisvõimalused väga piiratud, linnarahval peale Aura praktiliselt muud ujumiskohta polegi. Möönan, et siseujulat kui äriprojekti on väga raske ellu viia. Sarnaselt tennisehalliga suudaksime ka ujulat jooksvalt majandada, aga investeeringute mahtu see tagasi ei too. Loodame, et õnnestub leida vahendeid rahastamiseks mõnest fondist või kaasata missioonitundega investorid.

Spordiklubi haldaja kolm soovitust

1. Ole kirglik. Tööd tuleb teha kire ja armastusega. Kui need on olemas, küll siis ka oskused ja teadmised töö käigus aja jooksul paranevad, samuti pead suutma õppida oma vigadest. Mina hakkasin tennist mängima keskkooli ajal. Tekkis suur armastus ja kirg tennise vastu.

2. Laienda teenuste paketti. Tunne oma kliente ja koostööpartnereid. Taba ära, mis on nende ootused ja soovid ning leia moodused nende rahuldamiseks. Dorpat Sport pole pelgalt kinnisvarafirma, mis ainult haldab hoonet, vaid me püüame inimestele pakkuda täisteenust. Näiteks 2015. aastal avasime tennisepoe ja hakkasime pakkuma tennisevarustust, 2016. aasta veebruaris avasime füsioteraapia- ja massaažikabineti.

3. Hoia paberimajandus korras. On hea, kui raamatupidamine ja muu asjaajamine on dokumentaalselt korras, siis on lihtsam nii sinu ettevõttel kui koostööpartneritel. Kõik kokkulepped ei pruugi pidada ja selleks tuleb valmis olla.

 

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

16. veebruaril toimub inspiratsioonisündmus Gaselli Kongress, kus tuntud ja edukad Eesti inimesed räägivad oma lugusid. Laval on ABB Eesti juht Bo Henriksson, Jevgeni Kabanov, Mihkel Raud ja teised.

Täpne programm ja registreerumine: http://gasell.aripaev.ee/