• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • 06.02.17, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kirvega pensioni kallal

Vastse valitsuse pensionireformis ei nähta põhimõttelise muudatuse toojat.
Jüri Ratase valitsuse pensionireform ei muuda paljude majandusinimeste hinnangul kokkuvõttes midagi.
  • Jüri Ratase valitsuse pensionireform ei muuda paljude majandusinimeste hinnangul kokkuvõttes midagi. Foto: PantherMedia/Scanpix
Investor Kristi Saare hinnangul on pensioni esimese samba muudatus tehtud selgelt populistliku eesmärgiga. „Keegi ei vaidle vastu, et madalapalgaliste pensionid on probleem, ent kirvega süsteemi kallale minek ei loo ju raha juurde,“ lausub ta. „Selle asemel, et tagasi staažiosakute peale minna, oleks olnud lihtsam ju koefitsiente muuta. Samas on justkui ka unustatud, et I ja II sammas peaksid moodustama ühtse terviku. I samba muudatused tehti ära ilma, et II samba olemust üldse analüüsitud oleks.“
Juhtimiskonsultant Raimo Ülavere hinnangul on pensionireform samm õiges suunas, aga probleemi see ei lahenda. „Tuntav osa inimesi on niikuinii loobunud lootusest saada kunagi riiklikku pensioni, mis aitaks neil väärikalt vananeda,“ märgib ta.
Ka Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga meelest on pensionisüsteemi muutuse kava küll samm õiges suunas, paraku sümboolsevõitu. „Ent kuna selle mõjud avalduksid alles paarikümne aasta pärast, peaks nendesse uskuja olema suur optimist,“ ütleb ta. „Tõenäoliselt tehakse pensionisüsteem vahepeal veel mitu korda märksa radikaalsemalt ümber.“
Ametiühinguliider Peep Petersongi ootab valitsuselt terviklikumat vaadet, kuidas inimesed pensioniikka jõuavad, kuidas pension mitme samba koosmõjus tekib. „Ootamatult pisarateni kriitiliseks muutunud Reformierakonnalt on kõlanud ka üks väärt mõte – pensionireforme tehakse ühiskondlike kokkulepete vormis,“ ironiseerib ta. „Varasematele peaministritele oli see žanr võõras, ehk just ühiskondlik lepe pensionireformi küsimuses olekski see uus valitsemise kvaliteedikiht, mida hiljem veel aastakümneid meenutame.“
Presidenti nõustav majandusekspert Heido Vitsur leiab, et nüüd tuleb meil kõik senised pensionikindlustuse põhimõtted – solidaarsus (jooksev finantseerimine), kohustuslik kogumine ja vabatahtlik kogumine – kuidagi uut moodi kokku köita. „Tulevikust teame me kindlalt vaid ühte – minimaalselt vajalik toimetulek tuleb kindlustada kõigile,“ sõnab ta. „Mida paindlikumaks me mittesolidaarse osa oskame praegu teha, seda stabiilsemaks meie pensionisüsteem oma põhiolemuselt muutub.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 22:09
Töösuhtes puudub tingimusteta armastus
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele