Hinnatõusu tempo surve tuleb välisturult

Lisaks võimendas seda aastatagune madal võrdlusbaas, sest möödunud aasta jaanuaris olid nafta ja toidu hinnad välisturgudel madalal, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. „Nafta on kallinenud aastaga ligi 80 protsenti. Lisades juurde ka aktsiisitõusu, on mootorikütuse hind meil ligi viiendiku võrra tõusnud,“ märkis Pungas.

Toiduhindade tõusule mõjub välisturgudel tugevnenud nõudlus ja saagikuseprobleemid möödunud aasta suvekuudest alates. Siinsetesse tarbijahindadesse hakkas hinnatõus üle kanduma möödunud aasta lõpukuudel, see jätkus ka jaanuaris. „Toit oli jaanuaris 3,7 protsenti kallim kui aasta tagasi, selle taga on valdavalt piima- ja kalatoodete kallinemine. Kui aastatel 2014-2016 olid toiduhinnad kerges languses, siis nüüdsel hinnatõusul on toidukaupade suhteliselt suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis inflatsioonile ka tuntav mõju,“ ütles Pungas.

Teenuste hinnatõus kiirenes mõnevõrra vaba aja teenuste ja reisijate veo kallinemise tõttu. Möödunud aastal pidurdasid teenuste hinnatõusu odavnenud kütuse kaudsed mõjud, tasuta kõrgharidus ning mõned ühekordsed tegurid. Sel aastal on teenuste hinnatõusu kiirenemine Pungase sõnul ootuspärane, kuna need tegurid on välja taandunud ning mõningane surve teenuste hindadele võib kaasneda tõusvatest kütusehindadest.

Võttes arvesse väliskeskkonnast tulenevat hinnasurvet ja maksumuudatusi, prognoosib rahandusministeerium tänavu suuremat inflatsiooni kui möödunud aastal. 

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,7 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel detsembri 1,1 protsendilt jaanuaris 1,8 protsendini.