Kohtutäiturid ei andnud heakskiitu täna õiguskomisjonis arutusel kohtutäituri seaduse muutmise seadusele, mis peaks eeldatavalt tõstma nende teenistust, teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatuse liige Arvi Pink.
- Riik plaanib pikendada kuriteokahju aegumistähtaega. Foto: PantherMedia/Scanpix
Mullu mais saatis justiitsministeerium valitsusele seaduse eelnõu, millega loodetakse tagada kohtutäiturite süsteemi jätkusuutlikkus ning täitemenetluse kiirus ja efektiivsus. Algul olid arutelu all vaba ettevõtlusvorm, abide suurem kaasamine menetlusse, perspektiivitute menetluste lõpetamine, täitemenetluse registri andmete avalikustamine, inkassoteenus jpm, kuid kavandatud muudatustest jäid lõpuks alles vaid ettevõtluse vorm ja fakti tuvastamine, märkis Pink. „Riismetega jätkusuutlikkust ei loo,“ nentis ta.
Pink ütles pressiteate vahendusel, et võluvits ei ole ka eelnõus sisalduv võlgnikele veel ühe tasu kehtestamine, et sellega kohtutäiturite katuseorganisatsiooni finantseerida.
Eestis tegutseb 46 kohtutäiturit, kellest 33 on ministeeriumi algatatud seaduseelnõu vastu, vahendas Pink pressiteates.
„Meie hinnangul ei ole riigi esindajatel täitemenetluse süsteemi pikka visiooni ja seega puudub ka valdkonna positiivne areng,“ võttis aastaid kohtutäitureid esindanud Pink kokku ja lisas, et kohtutäiturid teevad head tööd, aga on kahjuks sama efektiivsed kui riik neil olla võimaldab. „Riigile on vaja tugevat kohtutäiturit, kellele riik on andnud ka vajalikud tööriistad,“ rõhutas Pink.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.