Eesti tarbija väärtustab kodumaist toitu

„Globaliseeruvas toidutootmise ahelas on järjest keerulisem toidu ostmisel välja lugeda selle päritolu. Tooraine ja ka valmistooted liiguvad riikide vahel, paljudel meie tööstustel on tütar- või emaettevõtted välismaal, kellega neil on omavaheline tööjaotus,” ütles EKI direktor Marje Josing.

Eesti suuremate jaekettide hinnangul oli kodumaiste toodete osakaal olulisemates tootegruppides nende kaubakäibes kokku keskmiselt 65%. Suurim kohaliku toidu osatähtsus käibes oli Coopis, järgnesid Selver, Rimi ja Maxima. Kodumaiste toodete sortiment oli suurim Selveris ja väikseim Maximas.

„Positiivse trendina leidub suuremate kaupluste sortimendis üha rohkem Eesti väiketootjate ja nišitootjate kaupa. Tarbijate surve on viinud selleni, et peaaegu igas suuremas poes on eraldi talutoodete nurk,“ ütles Josing.

EKI uuringu põhjal eelistas 2016. aastal kodumaist toidukaupa 74% vastanutest. Kodumaise toidukauba eelistamise peamised põhjused on vastanute hinnangul selle värskus, usaldusväärsus, harjumuspärane maitse, tervislikkus ja püsiv kvaliteet. Mahetoitu tarbib regulaarselt 8% elanikest. „Tarbijate eelistused liiguvad kindlalt tervislikumate valikute suunas. See tähendab, et eelistatakse mitmekesisemat toitu ning väiksema soola- ja suhkrusisaldusega tooteid,“ lisas Josing.

81% vastanute jaoks on peamiseks ostukohaks suured toidukauplused. Turg ei ole tarbija jaoks enam esmane toidu ostmise koht, kuid on väga oluline mõnede tootegruppide toodete (näiteks värsked marjad, kala, liha, mesi) ostmisel.

Eesti Konjunktuuriinstituut korraldas 2016. aastal maaeluministeeriumi tellimusel Eesti toidukaupade tarbimise teemalised uuringud „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud” ning „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal”.