Soome kaitsevägi päästis tootja masust

OÜ Ponte äristrateegia – keskenduda üksikutele suurematele klientidele – on taganud edu ning lennutanud ettevõtte Gaselli TOPis 210. kohale. Ponte vorbib töö- ja vormiriideid allhanke korras teha peamiselt neljale Soome suuremale töörõivaste tootjale ning töörõivaste renditeenust tarbib viis suurt klienti Eestis. Ka möödunud aasta oli firmale hea, käive ja kasum jäid 2015. aasta tasemele.

Ponte tegevjuhi ja omaniku Jaan Hallistega on raske kohtumisaega kokku leppida, sest tal on ülikiire – märtsi lõpuks peab valmis olema 14 000 rõivaeset Valio tehaste töötajatele Soomes. Samas on Esku külas maantee ääres asuv Ponte maja peaaegu inimtühi. Ponte ise ei õmble, seda teevad allhanketööna väikesed õmblusettevõtted üle Eesti.

„Mul on päevas kaks videokonverentsi Valio inimestega või nendega, kes hakkavad Valio töörõivad Soomes pesema,“ räägib Halliste. „Samuti sõidan pidevalt meie õmbluspartnerite vahet.“ Ponte sai Valio emafirma suurtellimuse paljuski tänu sellele, et on neli aastat osutanud töörõivaste renditeenust Valio kontserni Eestis asuvale Laeva Meiereile ja Võru juustutehasele.

Halliste on Pontega seotud alates 1995. aastast, kui tuli toona soomlasele kuuluvasse ettevõttesse tegevjuhiks. Varem on ta töötanud siin samas majas klubijuhatajana. Endine klubihoone kuulub Hallistele, endises saalis on nüüd Ponte kangaladu ja endises sööklas pesumaja.

Suur pesumasin undab, selle ees on paar konteinerit mustade tööpükstega. Kardinate taga lappavad naisterahva vilkad käed pestud ja kuivatatud T-särke kokku.

„Pärast lõunat saabub auto Laeva Meiereist ja siis on pesumaja musti tööriideid triiki täis,“ seletab Halliste ning jalutab kõrvalruumi. „Siin on meil väike laovaru kõikide meie rendiklientide rõivakomplektidega. Kui on palgatud tööle uus inimene, on talle ju kohe vaja töörõivaid.“

Ettevõte hakkas töörõivaste rentimisega tegelema 2004. aastal. „Minu jaoks oli see kui tundmatus kohas vette hüppamine, ma ei teadnud töörõivaste rentimisest esialgu mitte midagi,“ tunnistab Halliste. „Positiivne oli see, et saime kohe väga hea ja suure lepingu ASiga PKC Eesti. Meie koostöö kestis kuni nende lahkumiseni Eestist eelmisel aastal.“

Ponte õmbleb rendirõivaste kollektsioonid vastavalt kliendi valitud mudelitele. Töötajal peaks minimaalselt olema kolm komplekti töörõivaid: üks on seljas, üks on puhtana kapis ja üks on Pontes pesus. Toiduainetetööstuses on rõivakomplektide arv suurem, kuna seal peab iga päev olema inimesel puhas tööriie seljas. Kõik töörõivad on nimeliselt markeeritud ehk et rõiva seespool on kleebis inimese ja firma nimega. Kui rõivaese on katki läinud, parandab Ponte selle võimaluse korral ära või vahetab uue vastu välja.

Ponte on paigaldanud kliendi juurde töörõivaste jaoks eraldi metallkapid. „Ehkki neis ei tohiks peale tööriiete midagi muud olla, on meie inimesed leidnud sealt jalanõusid, transistorraadioid ja isegi lõunavõileibu,“ muigab Halliste.

Peale töörõivaste rendi toodab ettevõte aastaringselt töö- ja vormirõivaid, mis peamiselt eksporditakse Soome. Halliste sõnul on konkurents Eestis väga suur, tööriiete õmblejaid on sadakond ja tööriiete rendituru suveräänne liider on OÜ Lindström.

Ponte üks mahukamaid töid läbi aegade on olnud suviste ja talviste vormirõivaste õmblemine Soome kaitseväele. Aastatel 2004–2012 õmmeldi kokku ligi 300 000 rõivaeset. „Kuna kogused olid väga suured, saime aru, et neid ei ole võimalik Eestis toota, ning seepärast otsisime lepingupartnereid mujalt, täpsemalt Valgevenest,“ räägib Halliste.

Koostööpartnerid olid kaks Valgevene riiklikku õmblusettevõtet. Koostöö nendega lõppes 2012. aastal, kui viimane partii sai valmis. Halliste lisab, et Ponte elas masu üle paljuski tänu Soome kaitseministeeriumi tellimustele.

Küsimusele, kas Ponte on õmmelnud vormiriideid ka Eesti kaitseväele, vastab Halliste, et korra on see õnnestunud. „Hangetel oleme osalenud muidugi kordades rohkem, aga võitnud pole,“ märgib ta. „Kaheksa aastat tagasi tellis üks hanke võitnud konstruktorfirma meilt allhanketööna umbes 3000 komplekti. Õmblesime kõrbevormid, alates pükstest ja jakkidest ning lõpetades mütsi ja kiivrikattega. Oli hea tunne küll, kui telekast näidati Afganistani missioonilt koju naasvaid poisse, kellel seljas meie õmmeldud vormiriided.“

Töörõivaste tootja kolm soovitust

1. Hoia koostööpartnereid. Kui sa oled leidnud usaldusväärse koostööpartneri, ei tohi tema usaldust kuritarvitada. Läbirääkimistel tuleb alati minna kompromissile, mitte püüda oma tahet peale suruda. Samas ei maksa ka liigseid järeleandmisi teha, sest nii võid endale sõrme lõigata.

2. Looda iseendale. Kuna Ponte on suhteliselt väike ettevõte, ei näe ma põhjust, miks peaksin kaasama äripartneri. Võib-olla on see minu põikpäisus, et olen üritanud üksinda asja vedada, kuid iseendale loota on siiski kõige kindlam. Kui sul on kompanjonid, siis ei pruugi teada, kes kus suunas tegelikult veab. Selliseid markantseid näiteid on olemas.

3. Õpi keeli. Keeleoskus on üks eeldusi, kuidas saada endale uusi kliente ja uusi tutvusi. Ma ei ole soome keelt õppinud, ent see on mulle aastate jooksul külge jäänud. Suur pluss on vene keele oskus. Olen Valgevene koostööpartnerite juures käinud koos paljude Soome tootmisettevõtete juhtidega. Üks asi on suhelda läbi tõlgi, aga kui istud valgevenelastega ärilõuna või õhtusöögi lauas ja saad nendega suhelda otse, ilma tõlgita, on see hoopis midagi muud. 

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.