Ettevõtjad pole maksumuudatustega rahul

Eilsel FinanceEstonia maksukonverentsil tõdeti, et maksumuudatused toovad astmelise tulumaksu ja sisuliselt pole madalapalgalistel sellest suurt midagi võita. Ette heideti ka riigi suurt osakaalu majanduses ja ebaefektiivset sotsiaalsüsteemi, mis raiskab maksumaksja raha.

Maksud kui õnnetu turunduskampaania

Microsoft Balti regiooni juhile Rain Laanele meenutab praegune maksumuudatus õnnetut turunduskampaaniat. „Inimesed vist ei saa aru, et 64 eurot, mis väiksemapalgalistele kätte jääb, korjatakse neilt ära teiste maksutõusudega,“ ütles ta.

Microsoft Eesti on rahvusvaheline ettevõte, kuhu on aastate jooksul välismaalasi erinevatest riikidest tööle tulnud. „Nad kõik on hästi sillas olnud, et hea maksusüsteem, kuid nüüd nad ei saa enam aru, mis toimub. Kui valitsus muudatuse tegi ja ütles, et astmeid ei ole, siis on kõik ikkagi jube segane,“ sõnas Laane.

Ettevõtja ja investor Jüri Mõis ütles, et praeguselt valitsuselt tuleb segaseid signaale ja jääb mulje, nagu oleks elevant astunud portselanipoodi ja trambib seal. "Sester räägib küll maksukoormusest, mis on 33–34%, kuid minu arvates on Eestis tegelik maksukoormus 53% ehk tulumaks pluss sotsiaalmaks. Ja pane sinna juurde veel käibemaks, mida tuleb tasuda igalt kaubalt. Saadki maksukoormuse üle 70%,“ ütles ta.

Nõukogude aja süsteem

Helmese asutaja ja juht Jaan Pillesaare sõnul on riigi osakaal meie majanduses kerkinud liiga suureks ning see on probleem. „Tänapäeval jagatakse tasuta teenust ka neile, kes seda ei vaja. Igas ühiskonnas on ülalpeetavaid. Aitamine on muutunud meeletuks ja see on meeletult ebaefektiivne. See on sama süsteem, mis nõukogude ajal oli, raha tuli ülevalt alla. Kui teenus on tasuta, nõutakse seda lõpmatult palju, isegi kui seda ei vajata. Ja see on kallis riigile,“ ütles ta.

Pillesaar tõi näite kiirabi väljakutsetest, kus 19 kutsest on vaid kaks tõesti sellised, kus kiirabi tegelikult vaja läheb. Lahendusena näeks ta jagamissüsteemi, kus abivajajale antakse tasuta teenuse asemel hoopis raha teenuse ostmiseks. „Siis saaks reaalselt hakata toimima ka turg. Inimesed saaksid ise otsustada. Üsna selgelt tooks see kaasa ka riigisektori kahanemise. Turumajanduse mehhanism hakkab tööle ja abivajajad saaksid abi,“ ütles ta, lisades, et see raha peaks olema kontol, mida saaks kasutada ainult sihtotstarbeliselt.

Riigi osakaal majanduses on kerkinud üle 40% ja võrreldes edukate riikidega on seda liiga palju. See mure kummitab Pillesaare sõnul tervet Euroopat. „USAs on riigisektori osakaal 25%, Euroopas aga 50%. Mida sellest järeldada? Seda, et ameeriklane suudab osta kaks korda suurema maja kui eurooplane. Euroopas ei saa ettevõtted kasvada suureks, maksukoormus on liiga kõrge. Euroopa ümberjagamismudel on majandusele teinud halba. Kõrge maksustamine tagab selle, et igasugused innovaatilised ettevõtted kaovad ära,“ ütles Pillesaar.

Tema sõnul võiks Eesti hoopis eristuda ja olla saar, kuhu ettevõtted ja investorid saaksid tulla. Eesti riigi osakaal majandusest võiks olla 10%–15%.

Koliks hoopis Lätti?

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et madalast maksukoormusest ei tasu enam rääkida. "Eesti 20% maksumäär ei pruugi olla enam konkurentsivõimeline, võrreldes Läti ja Leedu 15%ga," ütles Jegorov.

Eesti Energia maksuekspert Erki Uustalu sõnul on Eesti maksusüsteem Läti omast ebasoodsam. „Mis siis üle jääb praeguse maksumuudatuse juures, kas kolida Lätti, kus on soodsamad võimalused?“ ütles ta. Maksumuudatuste kohta ütles Uustalu, et need näivad olevat kiiruga tehtud.

Tema arvates oleks tulnud maksu tegevuskava valmistada ette pikemaajalisemalt. „Oleks tulnud vaadata rohkem, millist sektorit soodustada, mis seisus oleme võrreldes teiste riikidega, mis praegu toimib ja vastupidi. Riigil on vaja raha ja siis mõeldakse igasuguseid makse välja,“ ütles Uustalu.

BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks usub, et maksutõusuga jääb Eestisse nii mõnigi hea võimalus tulemata. „Brexit on tulemas ja paljud Briti ettevõtted otsivad uut asukohta. Erinevate maksude kehtestamisega võib meil siin nii mõndagi saamata jääda,“ sõnas ta.

BaltCapil õnnestus enne aktsiisitõusu gaasivõrgufirma maha müüa. „Uuel investoril kindlasti hea meel ei ole. Investori jaoks on ebameeldiv just selline ebaselgus. Näib, et poliitikud otsivad kiiret võitu. Aga sellist üksikut kiiret võitu tegelikult pole. Enne ütle ja pärast mõtle mentaliteet on vale,“ ütles Saks.

Pangamaks tekitab ebakindlust

Inbanki asutaja ja juht Priit Põldoja sõnul on riik üha enam võtmas endale sellist rolli, et teab ja oskab meie eest paremaid valikuid teha. Pangamaksu kohta ütles ta, et praegu pole veel selge, mida see endaga kaasa tooks. „Tegemist ei ole ju maksupoliitikaga, vaid eelarve kokkusaamise poliitikaga, ja selleks kasutatakse ükskõik milliseid vahendeid. Sooviks riigilt näha rohkem pikaajalist mõtlemist, mitte üksikute aukude lappimist,“ sõnas Põldoja.

Ernst&Young Baltic maksuekspert Ranno Tingas ütles pangamaksu kohta, et hetkel on selle kohta infot vähe. „Kui idee välja käidi, siis räägiti, et see on varapõhine. Saab olema huvitav näha, milliseid varasid võetakse arvesse. Ka Põhjamaades on näiteks mindud töökohtade arvu maksustamisele, loodetavasti Eestis seda ei juhtu. Finantssektoril on vaja pangamaksu juures kaasa rääkida, et saada paremaid lahendusi,“ ütles Tingas.

Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles, et nüüd võeti lõpuks pangandussektor ette. „Uue koalitsiooniga võidakse juba uus sektor ette võtta, kust raha saada,“ sõnas ta.

„See on astmeline tulumaks“

Arakas ütles, et uued maksumuudatused tähendavad astmelist tulumaksu. Samas ta leiab ka positiivset, näiteks et hotellide käibemaksutõus jäi ära. „Meilt oleks seetõttu läinud riigikassasse ära 400 000 eurot aastas,“ ütles ta.

Arakasele on aga arusaamatu, miks uhkustab rahandusministeerium pidevalt sellega, et kogub üha rohkem makse. „Jääb mulje nagu positsioneerib riik end eraettevõtluse vastu,“ sõnas ta.

Jüri Mõis ütles, et tema on selle poolt, et suurema tuluga inimesed maksavad rohkem kui väiksema tuluga inimesed. „Mina tahaks sõita neljarealise maanteega Pärnusse, seetõttu maksaksin hea meelega 50% tulumaksu,“ ütles Mõis.

.