Aastaga lisandus sadu taastuvallikatest elektri tootjaid

Investeeringud taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse ulatusid eelmisel aastal 70 miljoni euroni, teatas taastuvenergia koja juht Rene Tammist pressiteate vahendusel.

Eestis toodeti Eleringi andmetel eelmisel aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku 1414 GWh, mis on 6% vähem kui aasta varem, ning see moodustas 15,1% elektrienergia kogutarbimisest. Taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast 785 GWh toodeti biomassist, biogaasist ja jäätmetest – see moodustas 55,6% toodetud taastuvelektrist. Tuuleenergia osakaal oli mullu 41,7% taastuvenergia toodangust ja kokku toodeti aastas 589 GWh elektrienergiat. Erinevalt 2015. aastast ei täitunud elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud toetuspiir – 600 GWh aastas.

Uusi taastuvenergia elektrilisi tootmisvõimsusi lisandus võrku 42,19 MW. Soojuse ja elektri koostootmises valmis aasta teises pooles hakkepuidul töötav Imavere koostootmisjaam, mille soojusvõimsus on 28 MW ning elektrivõimsus 10 MW. Samuti alustas tööd energiakontsernil Utilitas Väo II hakkepuidu koostootmisjaam soojusvõimsusega 76,5 MW ja elektrilise võimsusega 21,4 MW.

Tuuleenergia võimsust lisas eelmisel aastal avatud 7,05 MW tuulepark – kokku on Eestis paigaldatud 309,96 MW tuuleenergia võimsust. Päikeseelektrijaamasid lisandus 3,74 MW ning hinnanguliselt on päikesepaneelide installeeritud koguvõimsus jõudnud 10 MW piirini. Päikeseelektri tootjaid lisandus 2016. aastal ligi 250, kellest 243 on liitunud võrguga.

Taastuvenergia tehnoloogia hind, iseäranis tuule- ja päikeseenergia oma, on kogu maailmas oluliselt langenud. Eriti suure hinnalanguse tegi meretuuleenergeetika.

Hüdroenergia tootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga 30%, ulatudes 35 GWh-ni. Suurem tootlikkus oli tingitud veerohketest tingimustest, muutusi installeeritud võimsustes ei olnud.

Mikrotootmises, mis hõlmab kõiki tootmisvõimsuseid kuni 15 kW, tuli juurde 150 mikrotootjat, keda on Eestis nüüdseks kokku üle 700.