• OMX Baltic0,46%292,25
  • OMX Riga0,17%867,03
  • OMX Tallinn0,26%1 834,88
  • OMX Vilnius0,33%1 143,31
  • S&P 5000,06%6 041,55
  • DOW 300,19%44 639,65
  • Nasdaq −0,13%19 628,83
  • FTSE 1000,61%8 623,29
  • Nikkei 2250,09%38 831,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,06
  • OMX Baltic0,46%292,25
  • OMX Riga0,17%867,03
  • OMX Tallinn0,26%1 834,88
  • OMX Vilnius0,33%1 143,31
  • S&P 5000,06%6 041,55
  • DOW 300,19%44 639,65
  • Nasdaq −0,13%19 628,83
  • FTSE 1000,61%8 623,29
  • Nikkei 2250,09%38 831,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,06
  • 20.02.17, 08:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteriühistu võlgnike viiviseprotsent väheneb

Järgmisel aastal jõustub korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis alandab võlgnike viivisemäära.
2018. aastast on korteriühistu võlglaste viivise päevamäär senise 0,07% asemel 0,022%.
  • 2018. aastast on korteriühistu võlglaste viivise päevamäär senise 0,07% asemel 0,022%. Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi selgitas, et kehtiva õiguse kohaselt saab korteriühistu korteriomanikult nõuda viivist 0,07% päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aastases arvestuses on selle viivise suurus 25,55%.
"Uue seaduse kohaselt saab viivise määraks võlaõigusseaduses sätestatud üldine viivise määr, mis on 0,022%. Võrreldes kehtiva õigusega väheneb viivise suurus, mida korteriühistu saab korteriomanikult nõuda, kuid samas kaob ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest,“ selgitas Mardi. Seega, kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud majandamiskulude tasumiseks konkreetne kuupäev, saab viivist nõuda alates järgmisest päevast.
Korteriühistule üldise seadusjärgse viivise kehtestamine lähtub arusaamast, et seadusjärgne viivise määr peaks olema sama suur kõikidel juhtudel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. "Seadusjärgsest kõrgema viivise nõudmiseks peab olema asjassepuutuva korteriomaniku nõusolek, st seda saab kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuid mitte korteriühistu põhikirjaga," rõhutas Mardi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 15:14
Argo Alaniit: iga asja viimane puhkepaik tuleb paljastada
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele