Vabakaubanduspiirkond, mis hõlmaks Euroopa Liitu, Venemaad ja teisi riike, oleks kõigile kasulik, hindab Saksamaa Ifo instituut.
- Konteinerid Hamburgi sadamas Foto: Scanpix/Reuters
Instituudi mudelanalüüsi järgi kasvataks ulatuslik vabakaubandusleping
Euroopa Liidu ja Euraasia Liidu vahel
per capita reaaltulu ELis 0,2%, mis vastab aastas 91 eurole iga elaniku kohta.
Venemaal võiks vastav näitaja olla isegi 3% ehk 235 eurot aastas iga elaniku kohta.
„See sissetuleku kasv tuleneb asjaolust, et kõigi osapoolte majandusstruktuurid on üksteist väga hästi täiendavad,“ ütles Ifo rahvusvahelise majanduse keskuse juht Gabriel Felbermayr Ifo instituudi konverentsil „Ühtne majandusruum Lissabonist Vladivostokini“.
„Vabakaubandusleping on vaevalt mõeldav, kuni
Ukraina konflikt pole lahendust leidnud. Selline pakt võiks aga moodustada olulise osa uues strateegilises partnerluses Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,“ ütles Felbermayr pressiteate vahendusel.
Saksamaale tähendaks
vabakaubandusleping Venemaa ja teiste Euraasia Liidu liikmetega ekspordi kasvu 31 miljardi euro võrra. Seda numbrit tuleks kohandada mõjuga, mis johtuks Venemaa kaupade kasvanud ekspordist Euroopa Liitu, mis võiks vähendada nõudlust Saksamaa samade toodete – näiteks metalltoodete – ekspordi järele.
Mudel näitab, et Venemaa eksport Euroopa Liitu kasvaks hinnanguliselt 71 miljardi euro võrra.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.