Kuidas kreeklased mõtlevad?

See on juba kolmas järjestikune samade küsimustega uuring, millest joonistuvad välja mõned trendid. Uuringu majandust puudutavas osas on näha, et suhtumine on realistlik ja tahetakse avatumat ühiskonda, kus riigi osa oleks väiksem.

See uuringu osa näitab, et kreeklased tahavad, et riigisektor oleks väiksem ja maksud madalamad, isegi kui see tähendab riigi poolt väiksema heaolu pakkumist. Samuti eelistatakse välisinvesteeringute kasvul ja eksportimisel põhinevat majanduskasvu riigi kulutuste populistlikule suurendamisele. Globaliseerumist, mida kolm kreeklast viiest näeb abstraktsel tasandil Kreekale ohuna, nähakse majanduse seisukohalt ainsa edu võimalusena.

Ülejäänud uuringu osad pakuvad aga teistsugust vaadet. Euroskeptitsism on levinud ja iga kolmas kreeklane usub, et riigi huvides oleks pigem liit Venemaaga kui jäämine Euroopa Liitu.

Uuringus tuli välja ka kreeklaste usk vandenõuteooriatesse. Nii mõjutavad 80,5 protsendi kreeklaste arvates salaorganisatsioonid kulisside taga nii Kreeka kui ka kogu maailma arengut.

Kathimerini toob realismi levimise näiteks selle, et 62 protsenti kreeklastest tunnistab, et kriisi eest on suuresti vastutavad Kreeka riigi enda tehtud vead ja vaid ligi 10 protsenti neist leiab, et kriis tulenes välistest mõjudest. Näha on ka suhtumise muutust riigi ülesannetesse. Kui kaks aastat tagasi pidas 10 protsenti kreeklastest vajalikuks maksude alandamist ka juhul, kui riigi pakutavate teenuste maht kahanes, siis nüüd oli selliseid inimesi juba ligi 23 protsenti. Tõsi, maksud on selle aja jooksul kasvanud ja neid on tulnud ka juurde.

Üldiselt arvas 62 protsenti kreeklastest, et riik peab avalikku sektorit kahandama.

Välisinvesteeringutesse suhtus positiivselt 84 protsenti kreeklastest, leides, et see loob juurde töökohti ja toob uut tehnoloogiat, ja selline suhtumine on suurenenud.

Globaliseerumist kui kapitalismi tagajärge peab ohuks 60 protsenti kreeklastest ja võimaluseks 34 protsenti. Kapitalism ise aga on populaarsust kasvatud: seda toetas 33 protsenti kreeklastest varasema 24 protsendi asemel.

Teise suundumusena on vasakpoolne poliitika oma sära kaotanud, varem sellesse positiivselt suhtunud 52 protsendist inimestest on toetajate leeri alles jäänud 37 protsenti. Sellegipoolest on see küsitluse järgi kapitalismist populaarsem.

Euroopa Liit muutub kreeklaste silmis järjest ebapopulaarsemaks ja Euroopa Liitu kuulumise pooldajate osa on kukkunud 53 protsendile aasta varasemalt 68 protsendilt.

Enamuses on need kreeklased, kes tahavad riigi rahana näha eurot, aga euro pooldajate protsent on kahe aastaga kõvasti kahanenud –74 protsendilt 60-le. Drahmile tagasipöördumist peab heaks 33 protsenti küsitletuid varasema 21 protsendi asemel. Eurosse suhtumine sõltub suuresti inimeste sissetulekust: suurema sissetulekuga inimeste hulgas on see selgelt populaarsem.