Kaubandusküsimused on väga olulisel kohal, kui Saksamaa kantsler Angela Merkel kohtub homme esimest korda silmast silma USA presidendi Donald Trumpiga.
- Angela Merkel Foto: Scanpix/Reuters
Seni on Merkeli suhtumist Trumpi tõlgendatud kui passiivselt agressiivset, Trumpi suhtumist Merkelisse kui aktiivselt agressiivset.
Anthony Glees,
Saksamaa poliitika ekspert
USA on
Saksamaa suurim eksporditurg ja Saksamaa suur
kaubandusülejääk USAga on uuele administratsioonile
pinnuks silmas. Donald Trumpi kaubandusnõunik Peter Navarro on süüdistanud Saksamaad oluliselt alahinnatud euro ära kasutamises enda kasuks ja kaubanduspartnerite kahjuks ning kutsunud üles kahepoolseteks kõnelusteks, väljaspool ELi kitsendusi, kuidas seda defitsiiti kärpida.
Kahepoolsete kokkulepete taotlemine väljapool ELi raame oleks Saksamaale majanduslik enesetapp, ütles Saksa valitsuse transatlantiliste suhete koordinaator Jürgen Hardt agentuurile DPA.
Partnerid ka erimeelsustes
Hardti sõnul on kõige olulisem, et Merkelil õnnestuks Washingtonis selgeks teha, et eriarvamusi on kõige parem arutada partnerluses, mitte vastasseisus. „Ma arvan, et peamine sõnum saab olema, et Saksamaa ja
Euroopa Liit tahavad olla Ameerika partnerid,“ ütles Hardt, osutades nii majanduspoliitikale kui ka julgeolekule. Merkeli eesmärk on jätkata dialoogi uue administratsiooniga, mis sai alguse kohtumisest asepresident Mike Pence’iga Müncheni julgeolekukonverentsil.
„Tänase päeva väljakutsetega ei suuda ükski riik üksi toime tulla,“ ütles Merkel Münchenis.
Reedel Brüsselis lõppenud Ülemkogul kordas Merkel, et seisab vabakaubanduse ja tugeva Euroopa eest.
Ülemkogu lõppdokumendis kinnitasid kõik Euroopa Liidu valitsusjuhid toetust avatud ja reeglitepõhisele multilateraalsele kaubanduspoliitikale, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon
WTO. Viimane on vastuseks Trumpi administratsiooni väljaütlemistele, et nad võivad üritada WTO reeglitest mööda minna.
Kontrastina Trumpi valitsuse taganemisele Vaikse ookeani ülesest vabakaubanduslepingust TPP, lubasid ELi valitsusjuhid veelgi aktiivsemalt jätkata kõnelusi uute kaubanduslepingute sõlmimiseks. Tunnustati vabakaubanduslepingut Kanadaga, mis saab lähikuudel ajutiselt jõustuda, ja nimetati ära kõnelused Mehhiko, Mercosuri riikide ja Jaapaniga. Viimased on finiši lähedal ja loodetakse ühele poole saada veel enne Eesti ELi eesistumise algust.
Väidetavalt just Saksamaa pealekäimisel rõhutab Ülemkogu lõppdokument kaubandussuhetes
Hiinaga vajadust tugevdada suhteid võrdsetel ja mõlemale poolele kasulikel alustel. Kannustatakse tagant WTO reeglitele vastava uue süsteemi loomist, mis aitaks paremini ebaausa
kaubanduspraktika ja turumoonutustega võidelda.
- USA president Donald Trump vestles maailma liidritega 28. jaanuaril. Foto on tehtud telefonikõne ajal Angela Merkelile. Pikemaks jätkus juttu ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Foto: EPA
Saksa väljaande Der Spiegel andmeil kavatseb Merkel Washingtonis Trumpi hoiatada, et USA valitsuse kavandatav piirimaks impordi tõrjumiseks oleks WTO reeglitega vastuolus ega jääks ka vastuseta. See võib USA kaupadele tuua kõrgemad tariifid ja maksumuudatused Saksamaa ettevõtetele, et USA maksu mõju korvata.
Passiivne agressiivsus versus aktiivne agressiivsus
Kohtumine võib minna mõlemat pidi – panna aluse koostööle või riskida uue mõõnaga USA ja Saksamaa suhetes. Trump on Merkelit nimetanud küll Euroopa olulisimaks liidriks, kuid nimetanud tema rändepoliitikat
„katastroofiliseks veaks“ ning Euroopa Liitu pelgalt Saksamaa huvide tööriistaks. Ta on ähvardanud Saksa autotootjaid 35%se maksuga, kui nad Mehhikos toodetud autosid üritavad USAs müüa.
Merkel on pigem rõhutanud koostöö võimalikkust ka USA uue administratsiooniga, kuid seda jagatud väärtuste baasil.
"Seni on Frau Merkeli suhtumist Trumpi tõlgendatud kui passiivselt agressiivset, Trumpi suhtumist Merkelisse kui aktiivselt agressiivset," kommenteeris Suurbritannia väljaandele Telegraph Buckinghami ülikooli Saksamaa poliitika ekspert professor Anthony Glees.
Valge Maja teatel tahab Trump kuulda ka Merkeli arvamust ka Venemaa presidendi
Vladimir Putini ja Minski lepingu väljavaadete kohta. Kindlasti arutatakse
NATO rolli ja liitlaste panust – Saksamaa kaitsekulud moodustavad 1,2% SKPst. Kohtumine valmistab ühtlasi ette Trumpi visiiti Saksamaale juulis toimuvale G20 riikide tippkohtumisele.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.