Londoni lordmeer Tallinnas Brexiti eesliinil

Sajanditepikkuse traditsiooniga ametimehe roll on seista Thamesi jõe põhjakaldal asuva City ehk Londoni äri- ja finantskeskuse huvide eest. Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik just siis, kui Suurbritannia lahutuskõnelused Euroopa Liidust päriselt peale hakkavad ja linnad nagu Frankfurt ja Dublin Brexitist oma riigi finantssektorile olulist kasvu loodavad.

Fintech on Londoni ja Eesti ilmne ühishuvi – ametis 689. lordmeer Andrew Parmley loodab, et kui Briti lahutusleping EList saab ühtemoodi soodne nii brittidele kui ka liidus jätkavale 27 liikmesriigile, võiks London edaspidigi olla Eesti fintech-firmade peamine hüppelaud laia maailma.

Järgneb intervjuu Andrew Parmleyga.

Peaminister Theresa May esitab tuleval kolmapäeval ametliku taotluse Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust. Kas olete tulnud missiooniga?

See on tegelikult traditsioon, et lordmeer külastab kõiki liikmesriike, millest on saamas ELi eesistuja. Aga meil on hea meel, et lahkumiskõnelused algavad just Eesti eesistumise ajal, sest Eesti on sarnaselt mõtlev riik. Mis ei tähenda, et me ootaks, et Eesti argumente kuidagi Suurbritannia kasuks kallutaks. Kuid teame, et võime usaldada, et Eesti on õiglane vahendaja.

See kõik ei puuduta üksi Suurbritanniat, vaid ka ülejäänud 27 liikmesriiki. Soovime leida lahendust, mis oleks positiivne mõlemale poolele, win-win. City on finantskeskusena Euroopat hästi teeninud. Tahame, et Euroopal oleks ka edaspidi juurdepääs nii, nagu meie soovime juurdepääsu Euroopa ühisturule.

Referendumist saadik oleme kuulanud ettevõtete arvamusi ja vahendanud need valitsusele. Tundub, et Theresa May on oma 12 läbirääkimiste punktis meie soovidega arvestanud. Kolm on eriti olulised – esiteks juurdepääs ühisturule. Oleme palunud peaministril leida midagi, mis oleks praeguse süsteemiga võimalikult sarnane. Teiseks tahame säilitada juurdepääsu talentidele. London on alati sulatusahi olnud, seal töötab palju teiste Euroopa riikide kodanikke, sealhulgas ca 50 000 eestlast. Tahame kindlustada, et nad tunneksid ennast ka edaspidi teretulnuna ja saaksid tööd jätkata. Sama kindlust tahame Euroopas elavatele Briti kodanikele. Kolmas, mida soovime, on teatud ülemikuaeg, sest mõne tegevusala jaoks Citys on kaks aastat liiga lühike aeg, et läbirääkimistega lõpule jõuda.

Theresa May tahab täielikku lahkulöömist, mitte poolikut lahendust. Saksa valitsuse lähtekoht kõnelusteks on, et majandushuvidest olulisem on hoida ELi ühtsust ning et britid peavad tunnetama selget vahet liikme ja kolmanda riigi staatuse vahel. Kuidas siit head lepet sünniks?

Meie huvi on leida vastastikku toimiv lahendus. Mis puudutab Saksamaa positsiooni, siis on arusaadav, et 27 ülejäänud riiki ei taha näha liitu lagunemas. Meie ka ei taha. See kajastub selles, et me ei räägi ainult majandusest, vaid ka julgeolekust. EList lahkudes ei lahku me Euroopast, mida kinnitavad need 800 Briti päritolu NATO sõdurit Eestis. See on selge märk, et teeme kõigis olulistes küsimustes strateegilist koostööd edasi. Sama loodame finantssektoris.

Mitu Euroopa riiki tahab Suurbritanniast osa tegevusi üle kolida. Ma ei usu, et see kuigi ulatuslik saab olema. Konsultatsioonifirma Wyman uuringu järgi kaoks nn pehme Brexiti korral 2000, järsu korral 35 000 töökohta. Kogu Suurbritannias töötab finantsteenuste sektoris 2,2 miljonit inimest.

Kõneldes panganduse ja kindlustuse ala inimestega, on nad öelnud, et ei taha kolida, kuid Briti finantsjärelevalve ja nende enda aktsionärid nõuavad, et firmad kindlustaksid ladusa toimimise ka pärast Brexitit. Ettevõtted ütlevad, et on valmis need kontorid väljaspool Suurbritanniat avama, kuid niipea, kui Theresa May on läbirääkimised lõpetanud, võidakse need uuesti sulgeda ja inimesed Londonisse tagasi tuua. Panganduses toimub töökohtade kadu pigem fintech'i tagajärjel, mis võimaldab asju efektiivsemalt teha.

Bloombergi küsitlus näitas, et ettevalmistused siiski käivad – Goldman Sachs kompab Frankfurti, Bank of America Dublinit jne.

Ei või unustada, et London City on terve ökosüsteem, infrastruktuur, kõigi nende äride klaster, mis on seal olnud sajandeid. Kui lisada City töötajate arv 450 000 Canary Wharfi (äripiirkond Londonis – toim.) töötajate arvule, saab kokku 700 000 inimest finantsteenuste sektoris. See on Frankfurdi kogu elanike arv rinnalasteni välja. Naeruväärne on arvata, et Londoni võiks Frankfurti üle tõsta. Pole sellist skaalat ja infrastruktuuri.

London jääb ka edaspidi number üheks. London on alati olnud uuenduslik ja võimeline ennast uuesti üles ehitama – olgu suurest tulekahjust, depressioonist, Saksa pommireididest. Oleme esikohal fintech'is, kus mündi teine pool on võitlus küberkuritegevusega. Välismaalt – Hiinast – tuntakse suurt huvi roheliste võlakirjade vastu, Türgist islamipanganduse vastu. Plussiks on ka Londoni soodne ajavöönd kauplemiseks nii ida kui ka läänega, kultuur, haridus, õigusruum jne.

Autotootjad kauplesid omale soodustusi, et Suurbritannias jätkata, kas ka finantssektor teeb seda?

Pole vaja, kuid rahandusminister on lubanud kärpida ettevõtte tulumaksu 1 protsendipunkti võrra 2020. aastaks, 17% tasemele.

Olin hiljuti Hiinas ja Pakistanis. President Xi on öelnud, et oleme uues kuldajas, et London on Hiinale maailmas partner nr 1. Hiina infrastruktuuri projektis „One Belt One Road“ on idas ots Shanghais ja Pekingis ning läänes Londonis. Suur osa sellest teest läheb läbi Pakistani, kus Hiinal on plaanis ca 50 miljardi naela eest investeeringuid. Londonilt oodatakse juriidilist nõu ja abi rahastuse hankimisel.

Mõni Eesti fintech-firma on Londonisse minemist nüüd edasi lükanud, vaadatakse ka Saksamaa poole.

Ärge tehke ennatlikke otsuseid. Hinnake rahulikult Londoni ja sealse klastri eeliseid. Sel alal töötab 60 000 inimest. Kogemuste kontsentratsioon sünnitab uut innovatsiooni. Tahan loota, et Brexit siin suurt muutust ei too.

Eestis on unistatud, et võib-olla saavad meie e-lahendused Brexiti järel abiks olla, võimaldades füüsiliselt Londonist lahkumata ELi turul edasi tegutseda.

Rääkisin täna just britiga, kes töötab London Citys ja elab Eestis. Selge näide, et alati pole geograafiline asukoht enam tähtis.

Theresa May on öelnud, et kui head lepingut ei saa, on lepingu sõlmimata jätmine parem lahendus kui kehv leping. Mida see finantssektori jaoks tähendaks?

Äsja oli Financial Timesis hea artikkel, mis ütles, et on väga väike võimalus, et lepingut ei sünni. Pragmaatiliselt lähenedes – oleme alati kaubelnud kogu maailmas, ja kui uks Euroopasse peab tingimata sulguma, siis kaupleme edasi mujal. Leiame lahenduse. Oleme olemas olnud sajandeid, kiiret pole. Nagu mu kolleeg äsja Tallinnas ütles, Brexit ei kujuta endast meie finantssektori evolutsioonitee lõppu, see on lihtsalt järjekordne faas.

Kuidas isiklikult suhtute Brexitisse?

Seda ma ei ütle. Aga London City, mis on läbi ajaloo olnud apoliitiline, tegi tavatu erandi ja otsustas toetada liidus jätkamist. Sest 86% City ettevõtetest toetas jäämist.

Hääletuse tulemus näitas, et inimesed väljaspool Londonit polnud mõistnud seda kasu, mida City riigile toob. Nüüd püüame paremini selgitada. Teinuks me seda varem, oleks tulemus ehk teine olnud.