Jordaania elektrijaama garantii on Hiina

Pärast märtsis saavutatud lõplikku rahastuslepet on Jordaania projekti omakapitaliinvestorid Eesti riigifirma, Malaisia ettevõte YTL Power ja Hiina kontsern Yudean. Kolme peale kokku rahastavad nad veerandi ehitushinnast, ülejäänud 75% ehk 1,6 miljardit dollarit tuleb võõrkapitalina nelja Hiina panga sündikaadilt.

Kõige suurem laenuandja on maailma suurim kommertspank ICBC, suuruselt teine panustaja on Bank of China. Veidi väiksema osa annavad China Construction Bank (CCB) ja riiklik arengupank China Exim.

"Otsisime ka rahvusvahelisi panku enda sündikaati. Käisime Standard Charteredis, HSBCs, kõik suuremad pangad käisime läbi. Aga neil oleks ühe panga panus projekti olnud suurusjärgus 50–100 miljonit," rääkis Anijalg. Kuna saada oli vaja 1,6 miljardit, oleks nimekiri pikaks läinud.

Miks suurpangad rohkem anda ei tahtnud? "Neil on oma sisemised reeglid – ühte projekti suuremat summat ei pane, peab mingi eriolukord olema," rääkis Anijalg. Hiljem oleks tekkinud väikese venna sündroom – kui kaks suurt Hiina panka juba panustasid, oleks Lääne pankadel sõnaõigust väheks jäänud.

Hiina seotus ei piirdu aga pelgalt finantseerimisega. Ehitushankes seadsid arendajad tingimuse, et sobiv firma peab suutma kaasa tuua finantseeringu ja ekspordikindlustuse. Sobivaid pakkumisi tegid valdavalt Hiina ja Korea ehitajad. Korea ekspordiagentuuriga peeti kõnelusi, ent nad olid Jordaania laenulimiidi juba täis laenanud. Nii valiti ehitajaks hiinlaste Guangdong Power Engineering ja projekti garanteerib Hiina riiklik ekspordiagentuur Sinosure.

Kuna Jordaania projekt on väga suur ka Hiina mõistes, pidi see saama kõrge poliitilise toe. Oma heakskiidu andsid Hiina välis-, rahandus- ja majandusministeerium ning otsuse kinnitas peaminister. Protsessi kiirendamiseks kohtus toonane peaminister Taavi Rõivas ka president Xi Jinpingiga, kes samuti projektile toetust avaldas.

"Eesti riik on meie ettevõtte taga"

"Kui saab selgelt öelda, et Eesti riik on meie ettevõtte taga ja huvitatud arendamisest, on see erinevates kohtades väga palju pingeid maha võtnud," ütles Eesti Energia Jordaania elektriprojekti juht Andres Anijalg.

Riigile kuulumine on aidanud Jordaania projekti arendamisel kaasata poliitilist tuge ning avanud Eesti Energiale uksi. Samas möönas Anijalg, et kui projekti arendanuks erafirma, oleks Eestis suhtumine ilmselt toetavam olnud.

Kas riigifirma peaks tegelema riskiinvesteeringutega välismaale? "Oleme üsna veendunud, et Narvas aegade jooksul õpitu on midagi, millel on väärtus. Ma arvan, et seda suutis ka see tehing tõestada," ütles Jordaania elektriprojekti juht.

"Tihtipeale ma tunnen just väljaspool Eestit seda, et Eestis õpitut hinnatakse palju rohkem kui siin Eestis kohapeal – selle üle on mul natuke kurb meel, aga nii see on," rääkis ta. "Ma usun, et huvi põlevkivi kasutuselevõtmiseks siin või seal on veel ja miks siis mitte kaasa lüüa, kui oleme selles vallas maailmas liidrid? See ei pea olema tingimata arendajana, aga kas või näiteks nõustajana, mida me oleme ka teinud," ütles Anijalg.

Ta lisas, et Jordaania elektriprojekti suhtes tekkinud müra on proportsioonist väljas – Eesti Energia investeeris projekti veidi üle 30 miljoni euro, kaheksa aasta jooksul on Jordaaniasse paigutatud raha jäänud alla 1% kõikidest Eesti Energia selle perioodi investeeringutest.