7 rahasoovitust 30ndates inimestele

Kui 20. eluaastate alguses käiakse veel reeglina koolis ning tehakse ettevalmistusi edasiseks eluks, on just 30. eluaastad need, kus inimene peaks veidi rohkem maha rahunema ning põhjalikumalt tulevikule vaatama hakkama. Eriti arvestades, et ka eraelulised muudatused nagu abiellumine ja laste saamine jäävad üha enam just sellesse kümnendisse.

Väljaanne Entrepreneur jagab rahanõu, mida võiksid arvesse võtta eeskätt just 30ndates eluaastates inimesed.

Mitmekesista oma sissetulekuid. Kõlab küll juba klišeena, ent oma sissetulekud võiks hoida mitmekesisena. See tähendab, et tark oleks oma põhitöö kõrvalt tegeleda ka mõne muu alaga, kust võiks veidi lisaraha teenida. See pakub esiteks just emotsionaalsest aspektist tuge, kuna isegi väike lisasissetulek muudab su enesekindlamaks, teisalt võid sa õppida juurde midagi põnevat. Palju näiteid on ka nendest inimestest, kes oma kõrvaltöö oma peamiseks tegevusalaks on muutnud ning läbi selle ettevõtjaks hakanud.

Räägi oma rahaharjumused elukaaslasega läbi. Kuigi rahast kõnelemine on jätkuvalt paljude inimeste jaoks ebameeldiv, on tähtis mõista, et kui sa kellegagi leivad ühte kappi paned, siis võiks rahast avameelselt siiski rääkida. Räägi oma kaaslasega, missugused on su kulutamisharjumused, mida sa endale aeg-ajalt lubada armastad ning mille arvelt sul pole kahju kokku hoida. See muudab hilisema majandamise koos palju kergemaks ning nõnda tekib vähem arusaamatusi.

Ära kuluta liiga palju raha eluasemele. CNN Money vahendab uuringut, kust selgus, et üks kolmandik ameeriklastest on tunnistanud, et kulutab eluasemele rohkem kui 30% oma palgast. Seda on palju, kuna nii ei jää sul raha, et kõrvale panna ootamatute kulutuste jaoks või hoopis muude suuremate ostude tarbeks. Üldjuhul soovitavad eksperdid, et eluasemele (üür/eluasemelaenu tagasimakse + kommunaalmaksud) peaksid jääma kindlasti alla 30% netosissetulekust.

Üks eelarve koostamiseks soovitatud skeeme on ka 50/30/20 skeem ehk 50% sissetulekust läheb eluasemele, transpordile (autoliising ja kütus või ühistransport) ning toidule. 30% palgast läheks seejärel asjadele või teenustele nagu riided, ilusalong, sport, meelelahutus. 20% palgast peaks aga minema kassasse hoiule. Ehk siis näiteks 1000 eurose palga juures peaksid vältimatud kulutused iga kuu jääma 500 euro juurde. Meelelahutusele ja riietele läheks kuni 300 eurot ning kogumishoiusesse 200 eurot.

Kogu mustadeks päevadeks. Nii nagu ka mitmed Eesti investorid on soovitanud, peaks olema inimesel raha mustadeks päevadeks ehk nii-öelda kriisifond. Sul peaks olema piisavalt raha, et toime tulla, kui sa ühel või teisel põhjusel ei saa näiteks tööle minna või su palk kukub järsult.

Kogu raha suuremateks kulutusteks. Kriisifondist eraldi peaks olema selline kassa, kuhu sa kogud, et tulevikus midagi kallimat osta. Siia alla käib ka reisiraha kogumine.

Ära kuluta liigselt laste peale. Värsked lapsevanemad on uuest ilmakodanikust kindlasti suures vaimustuses ning kipuvad seejuures unustama, et väike laps ei vaja ülemäära uhkeid ja peeneid asju. Nii ei oska laps midagi arvata sellest, et tal on seljas ülikallid rõivad või tema häll on justkui klantsajakirjast välja astunud. Laps on õnnelik armastavate ja hoolivate vanemate juures ning seega võiksid vanemad mõista, et nii enda kui ka mõistagi lapse tuleviku heaks oleks mõistlik kulutusi võimalikult palju kokku hoida, et tulevikus saada lapsele rohkem võimaldada.

Ela alla võimete. Tegu on taaskord klišeena kõlava soovitusega, mida ometi on tarvis aeg-ajalt endale meelde tuletada. Raha ei kogune, kui sa kõik ära kulutad ning sentigi kõrvale ei pane. Tee endale hoius ning kui tuleb tahtmine raha ära kulutada, mõtle, kui kahju sul on, et su kogumiskontol olev summa kahaneb. Parem otsi võimalusi, kuidas see raha kasvama panna, et tulevikus majanduslik kindlus veelgi kasvaks.