Kolhoosiaeg saab läbi

Põllumajandusreform käivitus iseseisvuse taastamise järel 1992. aastal, ent mitmete probleemide ja paljude kolhooside tahte puudumise tõttu jäi see venima – 1996. aastaks oli end reforminud vaid kolmandik 361 ühismajandist.

Turumajandusele ülemineku kiirendamiseks muutis riigikogu seadust, nii et kõik asjaosalised pidid reformi läbi viima 1996. aasta detsembriks. Kui mõni ühismajand selleks ajaks lõpetatud polnud, algatas maavanem 1997. aastal sundlõpetamise ja taotles likvideerijate määramist kohtu kaudu.

Sellest hoolimata oli Eestis 2007. aasta 1. oktoobri seisuga lõpetamata veel seitse ühismajandit, selgub eelnõust, mis põllumajandusreformi täielikult lõppenuks kuulutab ning reformi kehtestanud seaduse tühistab.

Toona jätkuvalt tegutsenud ühismajanditest neli oli Viljandimaal ja kolm Harjumaal, kusjuures 2007. aastal andsid maavalitsused teada, et enamiku lõpetamine on lõppjärgus ning et 2008. aasta lõpuks on võimalik nende tegevus lõpetada.

Pole ikka kustutatud

Sellest hoolimata pole praeguseks selge, kas need seitse ühismajandit ikka on praeguseks likvideeritud. "Ei ole teada, et nimetatud ühismajandid oleks lõpetatud, kuid kandeid nende olemasolu kohta avalikest registritest ei ole leida," seisab seletuskirjas. Samuti pole teada, kas mõnel majandil võib veel olla kehtivaid nõudeid.

Kuna kümne aasta jooksul pole toimunud mingeid arenguid, jõudis maaeluministeerium siiski järeldusele, et sisuliselt on põllumajandusreform lõppenud ning seega pole enam mingit vajadust ka vastava seaduse järgi.

Seega tahabki ministeerium reformi ka juriidiliselt lõpetada ning tühistada põllumajandusreformi seaduse. "Muudatus aitab lõpetada äärmuseni veninud põllumajandusreformi ning korrastada kehtivat õigust," seisab eelnõu seletuskirjas.