Kinnisvara läheb veel kallimaks

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil koostöös Swedbankiga „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ arutlesid kinnisvaraeksperdid turul toimuva üle. Diskussioonipaneeli juhtinud Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner Mika Sucksdorff sõnas, et Soomes räägiti juba aastaid tagasi, et kinnisarahinnad on nii kõrged, et enam kuidagi need tõusta ei saa. Aastate jooksul on aga toimunud just vastupidine – isegi kui hinnad paistavad juba utoopilised, ei ole hinnatõus tulemata jäänud.

Temaga nõustus LAAM Kinnisvara OÜ partner Mart Saa, kelle sõnul tõusevad hinnad seni, kuni tõusevad veel palgad ning kui pangad on sama lahked kui praegu.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand lisas, et kui vaadata fundamentaalseid näitajaid, on kinnisvaraturul kõik väga hästi – ruumi arendusteks on ja nõudlust jagub küllaga. „Seega olen kindel, et hinnad tõusevad veelgi,“ ütles ta.

Hinnatõusuks ruumi küllaga

Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark märkis, et kinnisvarahindadest rääkides ei tohiks keskenduda absoluutarvudele. Oluline on suhtarv ehk see, kui mitu ruutmeetrit saab keskmise palga eest osta. Seda numbrit vaadates on Toompargi sõnul Eestis praegu parem tase kui buumi tipus 2007. aastal.

„Ka palgad on võrreldes 2007. aastaga kasvanud umbes 60%. Seega oleme praegu täiesti teises olukorras, ja muidugi saavad hinnad veel tõusta. Iseasi, kas nad seda tegelikult ka teevad,“ selgitas ta.

Allekand lisas, et uusarenduste ja järelturu korterite hinnavahe on umbes 30%, kuigi tema arvates peaks see märksa suurem olema. „Julgen väita, et uusarenduste ja järelturu korterite kvaliteedivahe on rohkem kui 30%,“ ütles ta. Paraku on kinnisvaraturu aktiivsuse ja rohkete uusarenduste ehitamise tõttu järelturg väga heaks läinud.

Kortereid pigem puudu

Toompargi sõnul on viimastel aastatel turule tulnud 2500-3000 uusarenduse korterit ja neid tuleb aina juurde. Eelmisel aastal müüdi 2800 uut korterit, mis tähendab, et iga kuu leiab ostja umbes 230 uut korterit. „See viitab isegi defitsiidile, et pange uued projektid tööle,“ ütles Toompark.

Ka Allekand märkis, et tema kõhutunde järgi turul veel ülepakkumist pole. Tema sõnul on tänane probleem hoopis selles, et valida on vähe, sest kõik projektid kipuvad väga suured olema. „Kriisiajal ei julgetud suuri riske võtta ja siis sai väida paljude väikeste projektide vahel. Praegu on valikut vähe ja see on veidike igav,“ ütles ta.

Üüriturg õitseb

Allekand märkis, et Domus Kinnisvaras müüakse umbes 10% uutest korteritest üüritulu teenimiseks. „Üürituru maht on tegelikult aga suurem, sest suur hulk ostetakse järelturult,“ ütles ta. „Minu arvates pole see hirmutavalt suur osakaal – iga inimene ei suudagi olla omanik, sest ta teeb valesid finantsvalikuid,“ lisas ta.

Ka Saa sõnul on pigem märgata trendi, et igaüks ei taha enam olla kinnisvaraomanik. „Noored ei taha end siduda 20-30 aastaks mingi kohaga, vaid tahavad maailmas ringi käia,“ ütles ta. Veelgi enam – tema sõnul on viimasel ajal märgata, et paljud noored on hakanud kortereid välismaale ostma, näiteks Lõuna-Prantsusmaale Nice'i.