Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise eelnõu, millega antakse ettevõtjatele valida, millises registris oma aktsiad registreerida, teatas rahandusministeerium.
- Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross Foto: Andres Haabu
Seni pidid kõikide aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, kus praegu on 3189 aktsiaseltsi andmed. "Edaspidi võivad aktsiaseltsid soovi korral ja tingimuste täitmisel oma aktsiad registreerida ka mõnes teises keskdepositooriumis,“ ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. „Muudatus pakub võimaluse valida sobiv keskdepositoorium ning aitab suurendada keskdepositooriumite vahelist konkurentsi."
Vastav võimalus on kooskõlas Euroopa Liidu keskdepositooriumite määrusega.
Lisaks võimaldatakse aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada otse väärtpaberite registris pankade vahenduseta piiratud kasutusõigusega väärtpaberikonto. „See lihtsustab välisriigi isikutega seotud äriühingutele väärtpaberikontode avamist, mis toetab välisriigi isikute võimalusi Eestisse investeerida ja Eestis ettevõtlusega tegeleda“ lisas Ross.
Pensionifondide osakud peavad olema jätkuvalt registreeritud pensioniregistris. Küll aga viidi eelnõus kõikide pensioniosakute arvestus kokku pensionikontole, kus saab edaspidi näha infot nii enda II kui ka III samba osakute kohta. Seni kajastati pensionikontol üksnes II samba osakutega seotud tehingud ning III samba osakute arvestus on väärtpaberikontol. Säte jõustub 2018. aastast.
Eelnõuga avardatakse ka ettevõtjate kapitali kaasamise võimalusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab üle 100 000 euro ulatava kapitali kaasamiseks koostama avaliku pakkumise prospekti, mis on üsna kulukas ning osutunud kapitali kaasamisel takistuseks. Eelnõuga tõsteti nn prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt ühe miljoni euroni.
Lisaks tehti eelnõuga ka teisi muudatusi. Näiteks on tulevikus võimalus pandiga koormata ka emiteeritavaid aktsiaid ja osasid, mis võimaldavad sisuliselt äriühingu kui terviku pantimist. Kui pangale on tagatud võla tagatiseks olev ettevõtte tervikuna ka tulevikus, siis loob see eeldused selleks, et pangal ei ole vajadust nõuda pantijaks olevalt äriühingult võla täiendavaks tagatiseks näiteks juhatuse liikmete käendust. Veel täpsustati osaühingute osade keskregistrist lahkumise tingimusi ning keskregistris hoitavatele välisriigi väärtpaberitele kohalduvaid reegleid.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.