Kapo survel lõpetati riigiametnike autoäri

Talijärv märkis komisjonis, et uued sellised juhtumid on välistatud, kuna keskkonnaamet lõpetas ostueesõigusest loobumise teadete saatmise liisingufirmadele. Teadete saatmine lõpetati aga peale keskkonnaameti juhi kohtumist kaitsepolitseiameti töötajatega.

Erikomisjoni juhi Artur Talvik küsis seepeale, kas keskkonnaametis võttis keegi ka vastutuse selle juhtumi eest. Talijärve sõnul keegi vastutust võtnud ei ole, sest igasuguste sanktsioonide rakendamisel tuleb viidata, millist reeglit on rikutud. Keskkonnaministeeriumis otsest vastuolu korruptsioonivastase seadusega ei tuvastatud.

Talijärve sõnul pöördusid nad ka kaitsepolitseisse palvega selgitada välja, milliste korruptsioonivastase seaduse sätete vastu eksiti, kuid ta ei osanud öelda, kas kapo teemaga veel tegeleb või mitte.

Talvik soovis teada ka, miks oli kõikidele keskkonnaameti poolt liisingufirmale saadetud ostueesõigusest loobumise teadetele seatud dokumendiregistris 75 aastaks juurdepääsupiirang. Kantsler Talijärve selgitusel oli selle põhjus salajased isikuandmed, kuid ta lisas, et piirangud seadnud keskkonnaametit on nüüd ka teavitatud, et nii ei tohi teha.

Kopsakas palgalisa 

Äripäev kirjutas veebruaris, et erinevalt teistest riigiasutustest said keskkonnaameti töötajad siiamaani ülisoodsalt välja osta ameti liisingufirmale tagastatud sõidukid ning Äripäevale antud vihje järgi teenisid keskkonnaameti töötajad autosid edasi müües kopsakat palgalisa.

Kes ei sooviks osta 4000 euroga viis aastat vana Toyota RAV4, mis on läbi sõitnud 64 000 kilomeetrit, või siis sama vana maastikuautot Toyota Hilux, mille saab kätte 7500 euroga? Need hinnad jäid turuhinnale lausa mitu korda alla.

Keskmiselt oli keskkonnaameti tagastatud sõidukite läbisõit alla 100 000 kilomeetri. Kõige vähem oli ühe autoga sõidetud viie aastaga veidi üle 52 000 kilomeetri ning kõige rohkem 140 000 kilomeetrit.

Näiteks tagastati tänavu jaanuaris liisingufirmale 63 000 kilomeetrit läbinud Toyota Hilux, mille jääkmaksumus koos käibemaksuga oli 7330 eurot. Automüügiportaalis Auto24 pandi sõiduk seejärel müüki 16 500 euroga, hiljem alandati hinda 14 500 eurole.

Keskkonnaameti arvates oli kõik korras

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius ei nõustunud veebruaris, et autost huvitatud töötajast teavitamine oleks liisingufirmale siduv kohustus, kuna amet ei ole ostueesõigust loovutanud ja liisingufirma on ise võtnud endale sellise kohustuse.

Kosenkraniuse selgitusel ei ole nende töötajatele autodega seoses loodud eritingimusi ega motivatsioonipaketti. „Meie anname auto tagasi ja meil ei ole liisingufirmaga mingit kokkulepet. Anname neile lihtsalt teada, et meil on autodele sellised ja sellised huvilised. Kas liisingufirma võtab selle info teadmiseks ning missuguse hinnaga sõiduk müüakse, see on juba nende otsus,“ märkis ta.

Sellise teavitamise põhjus ulatub Kosenkraniuse sõnul tagasi 2009. aastasse, kui majandus oli languses ning liisingufirmadel parklad tagastatud autosid täis. Siis tahtsid liisingufirmad tema sõnul saada iga kriimu eest täiendavat kompensatsiooni. „Arvestage, et meil on autod, mis sõidavad maastikul ja metsas ning paratamatult neid kriime tuleb. Ütlesime liisingufirmale, et kui teil on probleeme selle baashinnaga müümisel ja te hakkate nõudma praktiliselt samas summas või rohkemgi remonditöid, siis on lihtsam, et meie anname teile teada, kui meie inimestest on keegi autost huvitatud. Siis ei ole teil põhjust meilt täiendavaid kulutusi nõuda. Minu teada läks see asi tegelikult hästi käima,“ meenutas Kosenkranius.