Järvamaa firma küpsetab kasumit

„Kõik väliskliendid, kellega sa tõsist äri teed, tulevad sind kohapeale vaatama,“ ütleb OÜ Thermoarena omanik ja tegevjuht Pindma. „Tullakse vaatama, kas sa ka tegelikult tegutsed, kuidas sa töötad, millised masinad sul on, millist juttu sa räägid, kui selge silmavaatega inimene sa oled.“

Pindma lisab, et väliskülaliste olulisim küsimus enne tulekut on, mitme autosõidu minuti kaugusel firma lennujaamast paikneb. Koigi küla asub Tallinnast tunnise autosõidu kaugusel, vähemalt suvisel ajal, kui osal teel võib 110ga sõita.

Thermoarena on nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul suutnud pälvida klientide usalduse ja see kajastub majandustulemustes. Ekspordile keskendunud ettevõtte käive ja kasum on kasvanud tempos, mis tagas pääsu Gaselli TOPi (253. koht). Thermoarena kiire kasv jätkub – eelmisel aastal oli käive 2,5 miljonit eurot ehk kaks korda enam kui 2015. aastal. Kasum kasvas mullu umbes kolm korda. „Me oleme alles nüüd gaselliks muutumas tegelikult,“ kommenteerib Pindma.

Viimane teeots Thermoarena väravani on porine ja auklik. Tootmishooneks on endine kartulihoidja, mis väljast on jäänud selliseks, nagu see kolhoosiajal ehitati. Hoonesse sisenedes lööb ninna mingi hapukas lõhn. Seda tekitab puugaas, mis eraldub puidu küpsetamisel 200 kraadi juures. Ettevõttes huugavad 24/7 kolm suurt silindrikujulist ahju.

Kogemus, kuidas teha pole mõtet

Aastaid panganduses töötanud Pindma ostis selle hoone 2012. aastal. Ta oli varem puidutöötlemisega veidi kokku puutunud, omades koos äiaga väikest saeveskit Antslas. „Sain kogemuse, et niimoodi asi ei tööta. Sul peab olema mingi oma idee, sa pead erinema teistest, sa pead väärtustama kohalikku toorainet,“ põhjendab Pindma, miks ta otsustas hakata tegelema puidu termotöötlemisega. „Teine asi, mis andis julguse seda teha, oli see, et ma olen natuke keemiatööstusega seotud.“ Pindma on üks kolmest aktsionärist, kellele kuulub kodukeemiaettevõte Orto.

Termotöötlemisel küpsetatakse puit lõpuni läbi. „Sisuliselt aurutatakse temast välja nii tselluloosid kui ka muud orgaanilised ühendid. Lõpuks jäävad järele eelkõige vett mittesisaldavad rakud,“ selgitab Pindma. „Termotöödeldud puit on tavapuidust umbes viiendiku võrra kergem, ta ei paisu, ta ei kõverdu. Ta on halvem soojusjuht, kuna temas on rohkem õhuvahesid. Kuna kuumutamise käigus küpsetatakse orgaanilised ained välja, siis ta ka ei mädane enam, sest seal ei ole vett ega toitaineid, mida seened ja bakterid armastavad.“

Thermoarena ostab sisse kvaliteetse oksavaba saetoodangu, küpsetab selle ära, sorteerib ning seejärel asub termotöödeldud puitu hööveldama, servama või muudmoodi töötlema. Toodanguks on voodri- ja terrassilauad, millest üle 90 protsendi läheb eksporti.

Kui võrrelda saematerjali, hööveldatud materjali, immutatud materjali ja termotöödeldud materjali, siis iga töötlemisastme juures muutub kaup umbes kaks korda kallimaks. „Ma tean, et meie termotöödeldud laudu on Saksamaal müüdud tükikaupa,“ seletab Pindma. „Kunagi üritasin meie toodangut pakkuda Eesti ehitusmaterjalide poodidesse, aga nad ei tihanud võtta, sest pidasid seda liiga kalliks. Mulle öeldi, et immutatud terrassilaud on odavam ja nad müüvad pigem seda.“

Nagu pärleid sigadele

Eelmise aasta sügisel hakkas Thermoarena paljuski olude sunnil tootma saepurubriketti, mille müük on üle ootuste hästi läinud. Thermoarena vaevles probleemi käes, mida teha töötlemise käigus tekkiva saepuru ja höövlilaastuga. See tootmisjääk on pruuni värvi ja lõhnab natuke hapukalt, samas ei ole tegu ebatervisliku ega kemikaalidega töödeldud jäägiga.

Saepuru pakuti esmalt loomakasvatajatele, mõni viis mõne koorma ja ütles, et rohkem ei taha, sest sead hakkasi lõhna tõttu köhima. Seejärel pakuti saepuru pelletitootjatele. Nood ütlesid samuti ära ja põhjendasid seda sellega, et kui nad pruuni värvi pelletiga turule tuleksid, arvaks osja, et see on koorepurust tehtud.

Lõhkise küna ees olev Thermoarena hakkas katsetama, kas jääkidest oleks võimalik briketti toota. Selgus, et saab küll. Ehkki algul peljati, et tarbija ei võta briketti omaks, läks kõik vastupidi.

„Kui inimene pani ahju meie briketi ja sai aru, et see põleb ühtlaselt, kaua, annab energiat rohkem ja tuhka jääb vähem, siis järsku muutus meie brikett defitsiidiks,“ räägib Pindma. „Kui poes on müügil võrreldava hinnaga erinevad briketid, siis teadlik tarbija sai kiiresti aru, millise kauba puhul on hinna ja kvaliteedi suhe parem.“

Pindma andmeil on nende briketi kütteväärtus ligi kolmandiku võrra suurem ja tuhasus poole väiksem. „Kui tavalisel puitbriketil on niiskusesisaldus 12-18 protsenti, siis meie omal 3-4 protsenti, sest meie toore on ahjust läbi käinud ja seal ei ole enam vett sees,“ lausub ta. „Ja kuna küpsetatud puidus ei ole ka orgaanikat, jääb tuhka palju vähem järele.“

Pindma sõnul olid nad sigade ette justkui pärleid loopinud. „Sead hakkasid meie saepuru tõttu köhima, aga tegelikult osutus see väga heaks briketi tooraineks,“ muigab ta ja lisab, et briketitootmine on muutunud Thermoarena uueks ärisuunaks. „Kui seni oli saepuru meile suur peavalu, siis praegu annab briketitootmine ühele inimesele tööd. Plaanime aastas pressida umbes 1000 tonni briketti.“

OÜ Thermoarena omanik unistab

Iga ettevõtja peaks mõtlema ja vastama küsimusele, miks ta üldse ettevõtlusega tegeleb ning kuhu ta jõuda tahab. Mina tunnistan ausalt, et ilmselt liiga suureks Thermoarena kasvama ei peaks. Me kasvame nii palju, kuni saame ja kuni see asi meile huvi pakub. Parim eluunistus on alati see, kui töö ja hobi sulle huvi pakub ja sa saad neid asju arendada kuni mingi piirini. Ma tahan, et ettevõte töötab ja kasvab, tahan kasvust rõõmu tunda – see on nagu aedniku rõõm saagi üle. 

Termotöötleja kolm soovitust

1. Jooksuga edasi. Kui sa tahad olla edukas, pead sa jooksma ja ennast kogu aeg tõestama. Ei ole võimalik kõndida ehk n-ö rahulikult mõelda. Ettevõtja, kes tahab kogu aeg edasi liikuda, võiks lähtuda raamatus „Alice Imedemaal“ kirja pandud tõdemusest maakera pöörlemise kohta: kui sa seisad, siis sa lähed tagasi, kui sa kõnnid, siis sa seisad, ja kui sa tahad edasi liikuda, siis sa pead jooksma.

2. Ole õppimisaldis. Ettevõtte juht(kond) peab ennast kogu aeg harima. Maailm ja keskkond muutuvad, sa pead paindlik olema ja kogu aeg arvestama, et midagi ei saa valmis. Ettevõte on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Ettevõte peab tootmishierarhias pürgima kogu aeg pisut kõrgemale. Iga asi, mis su ettevõte järgmisel etapil teeb, peab olema natuke keerukam ja spetsialiseeritum.

3. Suhtu töötajasse kui partnerisse. Ei tohi olla suhtumist, et üks on miljonär ja teine kerjus. Juht peaks oskama mõelda samamoodi, nagu mõtleb töötaja. Ole tark töötajatele selgitama, et sisuliselt ei maksa sina talle palka, vaid kõigile maksab tegelikult toodangu ostja. Seega kogu kollektiiv peab tegutsema selle nimel, et klient ostaks toodangut.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

* „Soome kaitsevägi päästis masust“ Jõgevamaa firmast OÜst Ponte 21.02.2017 lehes.

* „EASi nõul loodud firma kasvab mühinal“ Pärnumaa firmast OÜst Rager 21.03.2017 lehes.

* „Võru elektrifirma on särtsu täis“ Võru firmast OÜ Kagu Elekter 5.04.2017 lehes.

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.