Tööandjad lasevad sõelapõhjaks valitsuse poliitkultuuri

„On mõistetav, et valitsuse vahetumisel muutub ka maksupoliitika, ent praegused muudatused on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata, need vähendavad ettevõtjate kindlustunnet, investeerimisvalmidust ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Vägisi jääb mulje, et õigusriigi põhimõte ja maksuseadused valitsusele ei kehti,” ütles tööandjate juhataja Toomas Tamsar.

Kaubanduskoja juhi Mait Paltsi sõnul ei kannata maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur kriitikat. Mitme eelnõu puhul jääb ebaselgeks, miks on muudatusi üldse vaja või puuduvad veenvad tõendid, et muudatused aitavad soovitud eesmärke täita. „Seletuskirjades ei ole juttu maksumuudatuse majandusmõjust välisinvesteeringutele, tarbijakäitumisele, ettevõtjate käitumisele ja kasumitele,“ ütles Palts. „Analüüsitud ei ole ka seda, kui suure halduskoormuse kasvu toob kaasa uute maksude kehtestamine ning milline on maksumuudatuste otsene rahaline kulu ettevõtjatele jne.“

Põhjendamatud uued maksud

Riigikogu menetluses on mitu maksuseaduse eelnõud, mis omakorda kätkevad üle kümne põhimõttelise muudatuse. Muu hulgas kehtestatakse täiesti uued maksud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, magustatud jookide maks, veokite teekasutustasu ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab muret hea õigusloome ning see, et nõutav väljatöötamiskavatsus on koostatud vaid mõnele üksikule eelnõule. Väljatöötamiskavatsuse võib jätta tegemata vaid erakorraliselt ja kriisiolukorras. Sellist kriisi ega kiireloomulist vajadust hetkel ei ole.

Väljatöötamiskavatsuse koostamine on vajalik õigusloome kvaliteedi tagamiseks: selles sõnastatakse probleemi olemus ja soovitav eesmärk ning analüüsitakse alternatiive ja nende mõjusid. Alles seejärel saab teha otsuse, kas ja millise meetme abil tuleks probleemi lahendada, rõhutavad Tamsar ja Palts. Praegu on paljude maksuseaduste muudatustega käitutud aga vastupidi – enne lahendus ja seejärel selle valiku põhjendamine.

Kriitika kobareelnõude pihta

Samuti pandi juba teist korda praeguse valitsuse ajal maksuseaduste muudatused riigikokku saatmiseks nn kobareelnõusse, mis teeb eelnõu üle hääletamise keeruliseks.

Eriti tõsiseks rikkumiseks peavad ettevõtlusorganisatsioonid aga panditulumaksu eelnõud, millega soovitakse uus maks kehtestada pool aastat tagasiulatuvalt: kontsernisisesed tehingud maksustataks 20% suuruse tulumaksuga juba selle aasta 1. juulist, ehkki seadus hakkaks kehtima 2018. aastast. Sellega rikutaks otseselt seadusesätet, mille kohaselt on uue maksu kehtimahakkamiseks nõutav vähemalt 6 kuu pikkune periood.

Kõigest sellest tulenevalt paluvad ettevõtjate katusorganisatsioonid riigikogul pöörata senisest suuremat tähelepanu õigusloome kvaliteedile ning vastu võtta vaid need seaduseelnõud, mille kvaliteedis ja mõjude analüüsis ei esine puudusi. Kobareelnõud, kiirustades tehtud ning pealiskaudse mõjuanalüüsiga eelnõud tuleks riigikogul jätta vastu võtmata. Kobareelnõusse liidetud muudatusi ei tohiks menetlusse võttagi, vaid nõuda põhimõtteliste muudatuste menetlemist eraldi.