Brandenburgi lennujaam kui Saksamaa häbiplekk

Brandenburgi lennujaam (BER) on alles ehitatav rahvusvaheline lennujaam Berliinis, mille avamine (vaatamata korduvale edasilükkamisele) toimub tõenäoliselt 2018. aastal. Uus lennujaam hakkab asendama kolme varem tegutsenud lennujaama: Tegelit, Tempelhofi ja Schönefeldi. Lennujaamal on võimalik teenindada 30–50 miljonit reisijat aastas ning sellest saab liikluskoormuselt kolmas lennujaam Saksamaal ja 13. Euroopas.

Kui käsitleda Brandenburgi juhtumit projektijuhtimise seisukohast, siis ilmselgelt astuti kolossaalselt ämbrisse veel projekti algfaasis. Esiteks oli asjaga seotud liialt palju osapooli: riiklikud organid, linnapea, lennufirmad, linnaelanikud, ettevõtjad, töötajad, parasjagu opereerivad lennujaamad jpt. Kõik üritasid tekki enda poolele kiskuda. Paralleelselt hakkas lennujaama esialgne projekt muutuma. Ühe suurosaniku palvel lisati lennujaamale kõigepealt kaks tiiba ja seejärel veel terve korrus (suurendamaks kaubandus- ja toitlustuspinda).

Kvaliteedi tagab teatavasti pidev kontroll. Paraku selgus vahetult enne 2011. aasta avamist, et lennujaama tuletõrje häiresüsteem ja suitsuandurid on vigased. Deutsche Welle andmetel oli valesti paigaldatud 90 km kaableid, 4000 ust oli valesti nummerdatud, eskalaatorid olid liiga lühikesed – kõikvõimalikke vigu leiti väidetavalt 40 000. Seni on sarnastel põhjustel avamist nihutatud neli korda ja lõppu ei paista tulevat. Kõikide nende numbrite taustal lekkis meediasse info, et nõuetele mittevastava tuletõrjesüsteemi ühel projekteerijal Alfredo di Maurol puudub vajalik inseneriharidus.

Kui lennujaama saatus on hägune, siis ühes võime ikka kindlad olla: selleks hetkeks, kui Eesti turundajate delegatsioon Berliini jõuab, on Brandenburgi lennujaam järjekordsed 51 miljonit eurot nahka pistnud (kuus läheb BERi ülalpidamisele 17 miljonit eurot).

Pikemalt loe teemaveebist best-marketing.ee.