Anastassia Kovalenko võitleb manipuleerijate vastu

Anastassia Kovalenko rääkis intervjuus Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti, et on seitse aastat jälginud kõrvalt oma isa, BLRT vähemusaktsionäri Valeri Kovalenko kohtuvaidlusi ettevõtte suuromanikega. Pärast õigusteaduse magistrit tegi ta ärijuhtimise magistri, mille lõpetas magistritööga sellest, kuidas võiks Eestis parandada vähemusaktsionäride investorkaitset.

“Praegu suuraktsionärid mõtlevad, milleks vähemusaktsionärile maksta, kui temast saab ka tasuta lahti. Selline on meie ärikultuur ning mentaliteet,” ütles Kovalenko, kes sel aastal sisenes ka poliitikasse.

Kui sul on õigusharidus, kas on keeruline majandusse suunduda?

Jah, algus oli keeruline, nii mõnigi päev istusin pärast loengut arvutis ja püüdsin mudelitest ja graafikutest aru saada. Õnneks sain keskenduda vähemusaktsionäride teemale, mis oli mulle oluline.

Seda teemat on uuritud ainult õigusliku poole pealt. Tegelikult peaks seda käsitlema majandusliku probleemina. Riigi kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju, mistõttu on lühi-nägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, andmata seejuures endale aru, et tegelikult mõjutab selline olukord majandust laiemalt. Investorkaitse mõjutab omandi kontsentratsiooni, väärtpaberi hindade kujunemist ning väärtpaberituru arengut. Selleks, et inimesed julgeksid investeerida, peab seadus tagama vähemus- ja enamusaktsionäride huvide vahel tasakaalu. ­Õiguste tasakaal tagab ka majandusliku tasakaalu.

Nõrk investorkaitse taandab majanduslikku arengut: kapitali- ja finantsturgude arengut – mitmed välismaised teadusartiklid on seda juba tõendanud. Riigis, kus investorkaitse on tugev ja vähemusaktsionärid väärkohtlemise eest kaitstud, on nad investeerimisest rohkem huvitatud ning ettevõtjatel on lihtsam kaasata väljastpoolt investoreid ning seeläbi tagada firma kasvu. Lisaks, tugeva investorkaitse puhul maksavad investorid aktsiate eest rohkem, mis suurendab ettevõtjate huvi väärtpabereid emiteerida.

Tüli sinu isa ja teiste BLRT väikeaktsionäride ja suuraktsionäride vahel on kestnud aastaid. Millest see tüli alguse sai?

Alguses oli küsimus selles, miks ei ole kordagi mitmekümne aasta vältel makstud dividende. Varem oli põhjendus, et ettevõtte investeerib. Mingi hetk lõppesid investeeringud ära, põhimõtteliselt on see talupoja tarkus: kui sa ei investeeri ja sul on kasumit juba kogunenud liiga palju, siis on mõistlik jagada neid dividendideks. 

Vähemusaktsionäride küsimus oli järgmine: miks on meil kogunenud nii suur kasum, mis lihtsalt seisab. See ei ole ettevõttele kasulik. Dividendimaksmisele öeldi ära ja sealt tuli otsus esitada hagi. 

Seaduse nõrkus väljendub selles, et ta võimaldab suuraktsionäril manipuleerida vähemusaktsionäridega, kasutada oma kontrollivat positsiooni ära. Äriühingul ei ole kohustust jagada aktsionäridele dividende. See on viinud olukorrani, kus suuraktsionär kasutab regulatsiooni pahatahtlikult enda kasuks, jättes iga aasta dividendid välja maksmata, põhjendades seda ettevõtte investeerimisvajadusega. Seejuures olukorras, kus vähemusaktsionär pole saanud õiguspärasest ootusest tulenevaid dividende ning on pöördunud kohtusse, on tal tegelikult võimatu kohtu kaudu nõuda dividendide väljamaksmist, kuna suuraktsionäril puudub n-ö “sunddividendi maksmise” nõue, sest seadusandja ei ole seda ette näinud. 

Vähemusaktsionäride manipuleerimiseks kasutatakse ka muid võtteid – näiteks BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõtte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud. Tagantjärgi tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud, kuid see ei aidanud kaasa dividendi maksmisele. Meie kohtusüsteem on suhteliselt nõrk olukordades, kus meil ei ole kindlaid põhjapanevaid seadusi.

Kohtusin väga paljude ekspertidega ja paljud ütlesid, et Eestis on investorite kaitse nõrk, eriti, mis puudutab väikeaktsionäre. Suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks ja valetamiseks. See viib meid olukorda, kus väikeinvestor ei ole huvitatud siia investeerima.

Kas sinu magistritöö võiks panna mõtlema meie riigikogu liikmeid ja viia seaduse muutmiseni?

Ma töötasin välja ettepanekud. Selleks, et seadus läheks läbi, on vaja lobitööd teha. Eestis on huvigrupid, kes toetavad suuraktsionäre ja ettevõtteid ning on väga rangelt seadustele vastu. 

Väikeaktsionärid ei saa oma õigusi kaitsta, sest nad ei tea, mis ettevõttes toimub. Kohus ütleb, et väikeaktsionär peab tõestama oma näiteid ja alust, kust tuleb see kahtlus, et suuraktsionär käitub pahatahlikult. Väikeaktsionär ei tea, mida teha või kuidas seda tõendada, sest ta ei saa infot ettevõttest, ja väikeaktsionär ei tea isegi seda, mis on tema osaluse väärtus, kui see maha müüa. 

Kui väikeaktsionär on olnud pikalt noteerimata ettevõttes ning ei saa dividende, siis tal on väga keeruline müüa oma osalust. Kes on huvitatud selle ostmisest? Kes tahaks seda osta, kui nad teavad, et dividende nad ei saa. Näiteks Saksamaal on ette nähtud, et sellises olukorras, kus suuraktsionär on juba pikemat aega vähemusaktsionäri õigusi kuritarvitanud, peab ta õiglase hüvitise eest väikeaktsionäri osaluse välja ostma. Praeguses olukorras pole aga suuraktsionäril motivatsiooni õiglast hinda maksta, kuna ta teab, et ta on ainus huviline. 

Seega istub suuraktsionär raha otsas ning ootab, millal väikeaktsionäril saab raha otsa ja ta müüb aktsiaid ükskõik, mis raha eest talle maha. Väärtus kaob ajas kogu aeg ning vähemusaktsionäri omandipõhiõigus muutub üksnes teoreetiliseks.

Su isa ei ole seda teemat kommenteerinud, mis on ka arusaadav, sest ta oli hea sõber Fjodor Bermaniga, kes on BLRT suuraktsionär. Kas isa elab su lahingule kaasa või pigem on loobunud?

Isa elab võib-olla isegi liiga palju kaasa. Olen mõelnud, et selliste pikkade vaidluste puhul võib-olla tuleks ära leppida, aga tegelikult on vaidlus nii kaugele läinud, et siin leppimiskohta enam ei ole. Kohtu teed edasi minna on väga keeruline, kuni ei ole seadust, mis tagaks vähemusaktsionäride kaitse. Hetkel on olukord, kus suuraktsionärid mõtlevad, milleks vähemusaktsionärile maksta, kui temast saab ka tasuta lahti, kuigi õigus ei tohiks seda lubada, aga selline on meie ärikultuur ning mentaliteet.

Kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel. Miks sotsiaaldemokraadid?

Mul oli poliitikasse astumise mõte juba varem peas. Seisin valiku ees: kas minna erasektorisse või astuda rahva teenistusse. Ma olen töötanud Sorainen Advokaadibüroos ning ma tundsin, et see ei ole minu ampluaa. Oma isa kohtuvaidluste kõrval nägin, et kui asjad jõuavad kohtusse, siis kõik on juba kaotanud. Tundsin, et advokaadina ma lahendan neid asju, mis on hukatuseks juba ette määratud. Ma tahaks olla inimene, kes parandab asju enne, kui nad kohtusse jõuavad. Sealt tuligi idee proovida kätt poliitikuna. Tean, et Eestis võib see rikkuda mainet aga see sõltub palju inimesest ja sellest, kellega sa seda koostööd teed. 

Poliitikas õigluse, tasakaaluka arengu ja nõrgemate ühiskonnaliikmete kaitsmise eest on minu jaoks kõige selgemalt seisnud sotsid. Samuti pole sotsidel vastandumist erinevate rahvustega, ei ole ühiskonda lõhestav poliitiline vaade. 

Paljud helistasid ja pakkusid oma erakonda ning lubati palju. Lubadusi ma ei usu, sest see on ohumärk.

Mida tahad Tallinnas muuta?

Pikaaegne võimumonopol ja ühe erakonna kontroll pärsib nii linna kui ühiskonna arengut. Ma kandideerin Lasnamäel, kuna tunnen, et seal saaks väga palju asju muuta. Ma toetan rohelist energiat, arvan, et linnal pole mõtet järjest sisse osta diislikütusega busse, vaid oleks aeg üle minna trammiliiklusele.

Võidujanu ka mootorrattal

Anastassia Kovalenko on Eestis tuntud ka kui motoring­raja­sõitja.

“Kui hakkasin motospordiga tegelema, tekkis tahe võistelda. Ma ei kartnud võistelda meestega. Eestis ei ole väga palju naissoost sõitjaid ja välismaal ma sõidan ka meestega. Ma ei seisa kunagi paigal – kui miskit saavutan, siis mõtlen, mis edasi saab, mis on järgmine samm, milline on minu järgmine missioon,” rääkis ta.

Eelmisel aastal valiti Kovalenko Eesti aasta parimaks naismotosportlaseks. Praegu osaleb ta Itaalia meistrivõistlustel, kus augusti etapil sai naiste arvestuses teise koha.

“Ma ei ole ennast pidanud tippsportlaseks. Meie peres on haridus olnud alati esikohal, seda väärtustatakse. Ma arvan, et ma ei peaks vastu sellise režiimiga, mis tippsportlastel on, et teed ainult sporti. Inimese elus peab olema erinevad asjad tasakaalus. Mina olen leidnud tasakaalu – hariduse, vähemusaktsionäride kaitse ja spordi vahel,” rääkis ta.