Ettevõtjad sisserände revolutsiooni ootel

Siseministeerium kutsus suvel kokku sisserände töörühma, kes peab 1. detsembriks esitama ettepanekud, kuidas peaks lahendama võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleemi. Eelmisel nädalal arutlesid sel teemal Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“ Tallinna ülikooli teadur ja üks Eesti inimarengu aruande autoreid Mari-Liis Jakobson ja IRLi peasekretär Priit Sibul. IRL on valitsuse kolmest erakonnast ainus, kes on kvoodisüsteemi muutmise vastu.

Selle aasta kvoot on 1317 töötajat, mis sai täis poole aasta pealt. Kuna praegune süsteem näeb ette, et piirarv on 1% Eesti alalisest elanikkonnast, siis pidevalt kahanev rahvaarv tähendab seda, et igal aastal saab aina vähem töötajaid riiki sisse tuua. Tööjõupuudus on juba mitu aastat ettevõtjaid pitsitanud, mistõttu oodatakse kärsitult lahendusi.

Ambitsioonikad mõtted

Siseministeeriumi töörühmas kaasa tegev Jakobson ütles, et töörühmas on välja käidud mitu varianti, kuidas parandada immigrantide sissetoomist. Lihtsaim variant on lisada sisserändele veel täiendavaid erandeid, keda piirarvu alt välja tuua. Praegu on selliseid erandeid 17: kvoodi alt on välja arvatud näiteks pereränne, tudengid ja idufirmade spetsialistid. Veel mõne erandi lisamine oleks Jakobsoni sõnul pisim muudatus.

Ambitsioonikam plaan oleks muuta piirarvu arvutamise metoodikat. Üks variant selleks oleks kaotada piirarv täielikult ja siduda sisseränne tööturu vajadustega. „Vaataks, millised on meie sektorite tööjõuvajadused, milline on tööealine elanikkond ja muid faktoreid,“ selgitas Jakobson. Teine variant oleks aga kehtestada niinimetatud punktisüsteem, mis näeks ette, et igale Eestisse rännata tahtvale inimesele hakatakse erinevate tingimuste järgi punkte määrama. Tingimusteks oleks näiteks haridus, töökogemus, kvalifikatsioonid jne. „Sellise süsteemiga toodaks Eestisse need, kes oleks enim kvalifitseeritud,“ selgitas Jakobson.

Paraku tunnistas Jakobson, et mitte ühtegi neist variantidest ei ole nii kaugele töötatud, et võiks oodata 1. detsembril kohest seadusemuudatust ja süsteemimuutust. „Praegu on laual vähem ambitsioonikad variandid. Tõenäoliselt tuleb töörühm välja konservatiivsete ettepanekutega,“ tõdes ta. "Revolutsiooni ei tule," lisas Jakobson.

Eesti atraktiivsemaks

IRLi peasekretär Priit Sibul ütles, et IRL ei pea sellisel kujul kvoodisüsteemi muutmist võimalikuks. Isiklikult jätaks Sibul kvoodi üldse samaks. „Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede,“ rääkis Sibul. „Neid töökäsi, mis meie tööturult eemale jäävad, ei saa asendada ainult võõrtööjõuga,“ lisas ta.

Kuna sisserände kvoot puudutab vaid kolmandatest riikidest inimesi ja Euroopa Liidust võivad töötajad vabalt liikuda, kaasneb Sibula sõnul sisserände kvoodi suurendamisega rohkelt integratsiooniprobleeme. „Praegu räägime peamiselt venekeelsetest riikidest, kelle elanikud tahavad Eestisse tulla seepärast, et neil on siin kogukond ees,“ rääkis Sibul. Tema sõnul tuleks tegeleda rohkem sellega, et Eesti oleks nii atraktiivne, et Euroopa Liidu riikidest tahaksid töötajad rohkem Eestisse tulla. Paraku võitleb praegu tööjõu pärast pea kogu Euroopa.

Punktisüsteemil suur puudus

Jakobsoni sõnul kaotab Eesti umbes 2000 oskustöölist aastas. Ränderegulatsiooni järgi saavad Eestisse tööle tulla need inimesed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka. „Idee on selles, et Eestisse ei toodaks asendustöölisi, vaid neid, kes oleks majanduskasvu mootoriks,“ selgitas ta.

Seetõttu tuleb ka Jakobsoni sõnul vaadata probleemile laiemalt, kuna lihtsalt kvoodi tõstmine või ka punktisüsteemi kehtestamine tooks kaasa ridamisi probleeme. Näiteks on tema sõnul punktisüsteemi suurim miinus see, et selle järgi saaksid Eestisse tulla kõik need, kes teatud punktisumma ületavad. Samas ei ootaks neid inimesi ees kindel töökoht ja keegi ei saa garanteerida, et punktisumma ületanud insener Eestis ka samal alal tööle hakkab.