Taani leht: Danske aitas rahapesule kaasa

Danske panga Eesti filiaali töötajad aitasid aktiivselt ja teadlikult kahtlaseid kliente võimude eest peita, kirjutab Berlingske, kelle käsutuses on nii panga siseaudit kui ka Eestis toimunut kirjeldav kiri, mis läks toona teele Danske panga tippjuhtkonnale.  

Tuleb välja, et audiitorid küsisid siinse filiaali rahvusvahelise panganduse juhilt otse, miks pank reegleid ei järgi. Audiitorite sõnul tunnistas juht, et pank on klientide identiteeti varjanud teadlikult.

Vene võimude huvi

Berlingske tõi kirjast esile konkreetse tsitaadi: „Filiaali rahvusvahelise panganduse juht kinnitas (kogu audiitorite grupi ees), et tegelikud omanikud ei ole näidatud, kuna see võib klientidele tekitada probleeme, näiteks juhul, kui vene ametivõimud teabenõude esitavad.“ 

Lause muudetud 3.11.2017. Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand märkis Berlingskele, et antud kirja sisu näitab selgelt, millised on panga puudujäägid rahapesu tõkestamisel ja kahtlaste rahavoogude vastu võitlemisel. 

Berlingske andmetel leidsid audiitorid ka, et siinne filiaal ei suutnud selgeks teha, kes olid suuri summasid liigutanud ettevõtete tegelikud omanikud. Audiitorid rõhutasid sealjuures, kuivõrd oluline on kliendi täpse identiteediga kursis olemine. 

Berlingske artiklist selgub veel, et Eesti filiaal ei teadnud, kui palju on neil kahtlaseid kliente, samuti ei jälginud nende tehinguid. Audiitorite hinnang märgib, et pank teenis samade tehingute pealt kopsakaid summasid.

Audiitorid lisavad kirjas, et suur osa panga klientidest sulges üldjuhul oma kontod kahe aasta jooksul, sest nad tahtsid majandusaasta aruannete esitamist vältida.  

Vastuolu selgitustes

Värske info valguses seab Berlingske Danske juhtkonna varasemad selgitused kahtluse alla. Näiteks on Danske Banki tegevjuht Thomas Borgen varem muu seas öelnud, et miski ei viita, et panga töötajad oleks juhtunule kaasa aidanud, kuid audiitorite kiri näitab Berlingske sõnul nüüd vastupidist. Praegu keeldus Borgen kommentaaride jagamisest.

Samuti ajas pank asju üheksa Vene klientide vahendajaga, teenides nii miljoneid eurosid. Kirjast selgub, et Danske aitas Vene klientidel teostada kahtlaseid väärtpaberitehinguid, millesse oli segatud ka Citibanki Moskva filiaal.

Taani eksperdid ja poliitikud märkisid Berlingskele, mida paljastusest arvavad. Näiteks Euroopa Parlamendi rahapesukomisjoni juht Jeppe Kofod tõdeb, et kirja sisu on täielikus vastuolus Danske seniste selgitustega. Taani rahvapartei esindaja Hans Kristian Skibby nimetab infot üllatavaks ja provokatiivseks. 

Aserbaidžaani pesumasin

Äripäev kirjutas septembri alguses koos Berlingske ja teiste väljaannetega koostöös, kuidas kahe ja poole aasta jooksul vihises Eesti Danskes avatud kontodelt läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha.

Eesti mõistes uut rekordit püstitav nn Aseri Laundromat ehk Aseri pesumasin töötas aastatel 2012-2014. Samal ajal kui Aserbaidžaani valitsus vahistas hoogsalt aktiviste ja ajakirjanikke, kasutasid riigi võimuladviku liikmed salajast kassat, et maksta kinni Euroopa arvamusliidrite toetav sõna, osta luksustooteid, tegeleda arvatava rahapesuga ja saada muud moodi kasu.

Väljend „pesumasin“ tähistab seejuures tohutute summade teekonda läbi arvukate riiulifirmade, mille eesmärk on varjata raha päritolu ja ka adressaate. See räpane skeem toimus täielikult Danske Banki Eesti filiaali kaudu ja kuigi panga toonane juht Aivar Rehe kiitis tagantjärele panga rahapesu vastast tööd taevani, tõmbasid järelevalvajad tema rahulolule Äripäeva artiklites mühinal vee peale.