Tallinna tuleb maailmakuulus hotellikett

Prantslaste hotellikett AccorHotels on üritanud Tallinnas kanda kinnitada kahel korral. Aastal 2000 loobus ärimees Alexander Kofkin koostööst prantslastega, sest Accori klientide arv jäi liiga väikeseks.

Neli aastat tagasi ilmus AccorHotels taas pildile, kui sõlmis lepingu kinnisvarainvesteeringutega tegeleva firmaga Palmgrupp. Juba toona külvas plaan skeptilisust ning justkui selle tõestuseks koostöö venibki. Nüüd otsis Accor aga uue võimaluse.

Ehitusluba käes

 

Hiljuti ehitusloa kätte saanud Hausers Grupp on hotelli arendaja ja ehitaja ning hiljem jääb seda haldama, rääkis firma üks omanik Madis Mägi, kes mainis kuuekorruselise ja 190 toaga hotelli ehitamist Äripäeva raadio saate Ettevõtte edulugu lõpuminutitel.

Hotellide ja restoranide liidu juhatuse aseesimees Feliks Mägus kinnitas, et on prantslaste plaanist kuulnud, kuid rohkem ei osanud ta lisada.

Eestis opereerib Accor läbi Varssavi börsil noteeritud tütarettevõtte Orbis, mille juht Gilles Clavie ütles, et Eesti on arenev turg ja tugevdab nende positsiooni. Orbisel on Ida-Euroopas üle 120 hotelli, nendest üheksa Lätis-Leedus.

Pärast raadiosaadet rääkis Madis Mägi, et brändi Ibis omanik AccorHotels kuulas siin maad juba paari aasta eest. Otsis arendajat, kellel oleks pakkuda ka sobivat kinnistut.

Juhkentali tänaval asuva kinnistu, kuhu hotell 2019. aasta keskpaigaks kerkib, ostis Hausers Grupp aasta tagasi veidi enne lepingu sõlmimist. „Teadsime, et on huvi hotell rajada ja et Tallinnas on üks kinnistu müüa, mis võiks sobida. Viisime kaks otsa kokku ja tegime mõlemad tehingud ära,“ ütles Mägi.

„Meil on nendega sõlmitud management-leping. Hotell on nende normide ja standardite järgi projekteeritud ja hotelli juhtimine tuleb läbi nende know how, kuid kinnistu ja maja kuuluvad meile,“ rääkis Mägi. „Suhtume sellesse kui kinnisvaraärisse, kuna me ise ei hakka seda juhtima.“

Suurimate riskidena tõi Mägi välja, et langeda võib turistide huvi Tallinna vastu, mis mõjutaks kohe majutuskoha täituvust. Teine risk on ehitushindade kasv hotelli rajamise ajal. „Kui ehitushind tõuseb, siis võib kulubaas suureneda,“ sõnas ta.

Rahamure pidurdab

AccorHotelsi tütre Orbisega mitu aastat tagasi käed löönud Palmgrupp planeeris hotelle Adagio ja Ibis krundile Tallinnas Hobujaama tänaval. Palmgrupi juht Janno Rokk ei soovinud neli aastat tagasi rääkida Accori kahe hotelli ehitamisest enne, kui projektile on leitud rahastus.

Orbis teemat nüüd ei kommenteeri, kuid Roki sõnul on ehitamine jätkuvalt ebapiisava rahastuse taga toppamas. „Kohe 70 000 ruutmeetrit arendust finantseerida oleks eeldanud enamuse mahu katmist rendilepingutega, aga praeguses turuolukorras on sellist asja päris keeruline teha. Võib-olla keegi suudab seda, aga mina ei suutnud,“ rääkis Rokk, kellel on raha 10 000 ruutmeetri väljaehitamiseks.

Seetõttu tahtis Rokk alustada hotellide rajamisega etapikaupa, kuid takistuseks kujunesid läbirääkimised kinnistute kaasomaniku Tallinna linnaga, mis ei toeta etapilist ehitamist.

Arendajale kasulik kriis

Ehitaja ja kinnisvaraarendaja Hausers Grupil õnnestus kinnisvaraarendusse pääseda tänu viimasele majanduskriisile.

Enda hiljutine sidumine hotelliäriga on Hausers Grupile uus nurk. Kui firma omanikud Madis Mägi, Janno Parik ja Tomy Saaron tudengitena ehitusfirma asutasid, keskendusid nad peatöövõtule. „Kui 22aastasel mehel veri vemmeldab ja ta jubedalt tahab ettevõtjaks saada, siis lihtsalt läheb nii. Meil oli sisemine soov nii tugev,“ meenutab Mägi.

Firma teine omanik Tomy Saaron rääkis Äripäeva raadiosaates, et neil ei olnud aastaid tagasi midagi kaotada. „Kui läheb untsu, siis läheb. See oli julgustav. Kõigil olid head töökohad olemas. Majanduslikku sundi polnud,“ ütles ta.

Suhete äri

Peatöövõtjana polnud firmal alguses lihtne läbi lüüa. „Ehitus on suhete äri. Kui 25aastaselt mõnele tähtsale kohtumisele läksin, siis ega keegi mind väga tõsiselt ei võtnud. Raha, kogemust ja nime mul polnud. Enne kohtumisi ei ajanud ma paar nädalat habet, et natuke karvasem ja vanem välja paista ning usaldust võita,“ rääkis Mägi.

Mõne aasta pärast tabas majanduskriis, mis oli ettevõttele murdepunkt, vähemalt nii arvavad firma omanikud. Mehed otsustasid, et kui saabub õige aeg, alustavad nad kinnisvaraarendusega. 2011. aastal ostsid nad esimese kinnistu Peetri külas Harjumaal. „Ostsime kinnistuid märkimisväärselt odavamalt kui nad praegu turul maksavad. Sealt tekkis kasum ja saime jalad alla,“ sõnas Mägi.

Kinnistutest vähemalt kaks kolmandikku on ettevõte soetanud kas pankrotipesadest, kohtutäituritelt või raskustes ettevõtetelt. „Kasutasime selle ära. Hinnad olid müstiliselt odavad, me ei omanud tollal paksu rahakotti. Pokkeriterminites olime all in ikka päris mitu aastat,“ lausus Mägi, kelle sõnul andis neile julgust mõte, et turg sai minna ainult üles.

Kartus raha kaotada

Alguses ei olnud siiski kõik ilus. Kriisiaastatel suhtuti Hausers Grupi kinnisvaraärimõttesse tõrjuvalt. Jutt käib pankadest, kes kartsid raha kaotada. Lõpuks nõustus üks pank neid toetama.

Mägi sõnas, et paljud arvavad, et kinnisvaraäri sõltub asukohast. Tema vaidleb sellele vastu: tähtis on õige ajastus. Kui Hausers Grupp kinnisvaraärisse läks, oli uus normaalsus kolida Tallinna kesklinna, aga firmal polnud piisavalt raha kesklinna kinnistute ostmiseks ning seetõttu arendas linnast väljas. Nüüd on olukord pöördunud ja edukad kinnisvaraarendajad tegutsevad jälle äärelinnas, nentis Mägi.

Saaron mäletab eredalt, et esimese korteri müüs ta oma sõbrale. „Teadsin, et tal on vaja. Läksin ja moosisin ta ära, rääkisin ilusa loo kokku ja päeva lõpuks tegi ta väga hea tehingu,“ ütles Saaron.

Praegu leiavad Mägi ja Saaron, et nad võinuks varem veel rohkem kinnistuid osta. „Julgust jäi väheseks. Väga palju langetasime ei-otsuseid tollal, mis praegu oleksid väga kasumlikud,“ lausus Saaron.

Hausers Grupp Bauschmidti põrumisest

Jõuliselt kasvanud ehitusfirma Bauschmidt läks läinud aasta lõpus saneerimisele, kuid kuna firmat enam päästa ei õnnestunud, lõpetas ta pankrotis.

Hausers Grupi omanikud Madis Mägi ja Tomy Saaron ütlesid, kuidas Bauschmidti probleemidesse suhtuvad.

Madis Mägi: Kurb lugu. Kõrvalt vaadates oli ettevõtte kasv väga tempokas. Meie strateegia on teistsugune. Võtame oma ettevõtet rohkem klubina. Butiigina, kus käib friends and family koos.

Meie jaoks ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul olnud käive kordagi eesmärk number üks. Ei ole läinud võtma turult objekte jõuga, et saada ettevõte väga suureks ja olla mõnes edetabelis väga kõrgel. Isegi kui oleme paaril korral sellele kiusatusele järgi andnud ja läinud mõnda objekti jubedalt tahtma ja võtma, siis saatus on meid karistanud. Väga head nahka ei ole sealt tulnud.

Tomy Saaron: Eks Bauschmidti teema on üldisem peatöövõtuprobleem. Kes ei ole selle valdkonnaga kokku puutunud, ei saa aru, kui üüratud riskid peatöövõtja võtab.

Eemalt tundub, et on jube lahe äri. Lähed ehitad ja on megakäibed, aga kui vaadata suurte peatöövõtufirmade käibeid ja kasuminumbreid, siis näeb, et see on väga suure riskiga äri. Marginaalid on väikesed.

Väike valearvestus ja otsus ning ongi selliste käivete juures asi miinustes. Kui oled veel kasvufaasis ja palju kapitali on kõikjal kinni, kasvad ja investeerid … Arvan, et nad ei teinud midagi valesti, aga mingid asjad jooksid valesti kokku. Ühelt objektilt tuli suur trahv ja kuskile oli hiljuti investeeritud, kuskilt ei saadud raha kätte ja oligi kaardimaja kokku kukkumas.

Hausers Grupp: vigu näed töötajate lahkudes

Hausers Grupi omaniku Tomy Saaroni sõnul on nad firmas teinud tõsisemaid vigu töötajaid juhtides.

„Inimesed on ära läinud, sest me ei osanud näha märke, et ettevõttes on mõned asjad valesti. Sa saad seda teada alles siis, kui keegi jalgadega hääletab. Ja siis mõtled, et oleks ma ometi enne põhjust teadnud. Endale tundub mõni probleem väike, aga teistele on see suur,“ tunnistas Saaron.

Ta arvab, et need vead on tulnud peamiselt kogemuse puudumisest, kui ettevõtte kasvu ajal tekkisid probleemid, mida nad ei osanud ette näha.

Kahjulik emotsionaalsus

Saaroni äripartner Madis Mägi lisas, et kõige suuremad vead on tulnud emotsionaalsusest. „Rumalad otsused või ütlemised,“ selgitas ta.

Ainult palgatõus inimesi tööl ei hoia, tõdes Saaron. „Tuleb luua selline keskkond, kus inimene tahaks olla. Mitte et hoiad teda kinni palgaga, paned ketti. See võib aasta aega toimida ja tal võib-olla kaob jälle motivatsioon. Üritame valida inimesi, kes ei tule vaid palga, auto või Madise ilusate silmade pärast,“ naljatas Saaron.

„Hästi palju rõhutame, et me kõik teeme sama asja. Nii need, kes tegelevad kinnisvaraarendusega kui ka need, kes on ehitusplatsil,“ jätkas Saaron, kelle sõnul on väga tähtsad ka omavahelised suhted. „Palk on kindlasti oluline, aga ka sõbrad tuleb olla. Võime ka väljaspool tööaega koos aega veeta. Tähtis on, et see ei oleks tabu.“