Ravimifirma juht: mina olen oma palgaga rahul

Kuidas kujuneb Roche'is palk?

Põhipalk kujuneb sektori palgauuringute alusel. Meil on paigas reeglid ja suunised, kuidas kogu tasustamissüsteem olema peab. See ei koosne ainult põhi- või kuupalgast, muutujaid on palju.

Meil on üks palgapoliitika printsiip, et me ei eristu teistest kohalikest farmaatsiafirmadest. Töötajate palk peab sektoris konkurentsivõimeline, aga kindlasti mitte tipus ega ka all, vaid ilus keskmine.

Kui palju mõjutab teie palgakultuuri see, et olete rahvusvaheline ettevõte?

Sellel on väga suur mõju. Meil on maailmas 94 000 töötajat. Kui kogu korporatsioonil läheb hästi, läheb hästi ka igal töötajal. See kajastus meie 2016. aasta keskmises sissetulekus. Eelmine aasta läks Roche'il globaalselt väga hästi: paljud uued ravimid said registreeritud, teadus- ja arendustöös olime edukad, mitmes riigis said meie uued ravimid rahastuse. Oluline palgakomponent on muidugi ka igaühe tööpanus.

Mis hariduse ja eriala inimesed töötavad Roche Eestis?

Kõik töötajad on kõrgharidusega, paljudel on ka topeltkõrgharidus, näiteks arsti- ka majandusharidus. On ka mitu ärijuhtimise magistrit, kelle baas tuleb arstiteaduskonnast või proviisoriõppest. Meil on suure erialaoskusega inimesed.

Natuke multitalendid siis?

Jah. Oluline on rõhutada, et tööfunktsioonid ja -rollid tuleb meil sõltumata riigi suurusest täita: ravimite registreerimisel on kindel kord, ravimite kliiniliste uuringutega käivad kaasas eetika- ja kvaliteedinõuded jne. Samas on meie struktuur siin sadu kordi väiksem kui näiteks Saksamaa üksuses. See tähendab, et inimesed, kes meil siin töötavad, peavad suutma katta erinevaid valdkondi, peavad oskama kiirelt ümber lülituda ja kiirelt õppima. Igapäevatöö vaheldusrikkus on suur, aga vastutus on ka. Kui üks töötaja läheb ära või jääb lapsega koju, on see meile tõsine väljakutse ja tähendab, et mitu funktsiooni on katmata. See on üks põhjuseid, miks farmaatsiasektoris on palgad tavapärasest kõrgemad.

Kas need palgad suudavad konkureerida ka näiteks haiglapalkadega?

Tõenäoliselt on meie keskmine palk ikkagi suurem kui haiglaarsti palk, tipparstid ehk välja arvata. See aeg on aga küll läbi, kui arstid tahtsid massiliselt tulla ravimisektorisse tööle, need ajad jäävad 90ndatesse. Praegu läheb arst palga pärast pigem Soome, Norrasse või mujale välisriiki.

Meie palk suudab kindlasti konkureerida. Tegelikult suudab kogu pakett, sest me ei räägi ainult töötasust – lisaks põhipalgale on oluline ka inimest ja tema tervist väärtustav töökeskkond.

Olete ise arstiharidusega, miks te selles valdkonnas ei tegutse?

Aastatel 1993–1996 töötasin kahe koha peal: kiirabiarsti ja üldarstina. Tegin öövalveid ja töötasin ka ravimiesitlejana. Tollal olid majanduslikud võimalused hoopis teistsugused kui praegu. Esimene impulss oli jääda sektorisse, mis tegeleb inimeste raviga, aga teisalt oli oluline ka majanduslik pool. Praegu võin öelda, et mul on oluliselt rohkem patsiente kui oleks siis, kui töötaksin arstikabinetis, sest kui ravimifirmasid ei oleks, ei jõuaks uued ravimid ka patsientideni.

Kas töötasu tõuseb ka koos karjääri tõusuga?

Karjäär Eestis on meil piiratud lihtsalt seepärast, et organisatsioon ise on nii väike. Kellel on ambitsioon saada näiteks mõne üksuse juhiks, siis see on võimalik, tingimuseks on eelmise juhi lahkumine kohalt. Kes minu kohale tahab saada, peab kahjuks kaua ootama. Mina jään seniks, kuni mul on põnev. Ja praegu on mul siin väga põnev, sest sektor muutub pidevalt ja palju. Põnevus tuleb muidugi ka sellest, et mul on võimalus olla ravimitootjate liidu nõukogu esinaine, Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA nõukogu liige, tööandjate liidu volikogu liige.

Kas olete oma palgaga rahul?

Jaa, mina olen rahul. Meil on üle maailma ühesugune palgapoliitika, mis on igale riigile eraldi kohandatud. Jah, tõenäoliselt saavad inimesed Soomes ja Šveitsis rohkem palka kui meie siin, aga seal on ka elatustase teine.