Saaremaa sild meelitab rahastajaid ka üle ookeani

Ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti projekt ehitada ise valmis Saaremaa sild on läbinud kohtumised peaministriga ja presidendi kantseleiga. Peaminister Jüri Ratas oli Heina sõnul toetav ja märtsis jõuab projekt valitsuskabinetti. President Kersti Kaljulaidil polnud aga kohtumiseks aega ja nii kohtuti presidendi kantseleist Heido Vitsuri ja Tiit Riisaloga.  

Hein ütles, et presidendi kantseleis oli tavaline infovahetus, et vajadusel saab kantselei presidendi teemaga kurssi viia. Siiski sai projekt kasulikku tagasisidet majandusteadlaselt ja presidendi majandusnõunikult Heido Vitsurilt. „Heido Vitsur on ju väga tubli ja tark majandusinimene ja kui me vaatasime finantsmudeleid, siis sealt me leidsime selliseid kohti, mida võiks siit või sealt timmida. Üleüldiselt oli aga mõttele toetus olemas ja kui see piisavalt hull idee ükskord teoks saab, on küll vinge,“ rääkis Hein.

Heina sõnul on projekti rahastus üha kindlam ja neil on mitu kokkulepet. „Kui asi on nii kaugel, siis raha tuleb sisse ja on ka mitu infrastruktuuri fondi Euroopast ja Ameerikast ühendust võtnud, kes otsivad just selliseid sajamiljonilisi projekte, kuhu omakapitali raha panna.“

Ta lisas, et need fondid otsivad rahastamiseks just kontsessiooni ja riigiga koostöö projekte. „Nii et selles suhtes ma tunnen ennast aina kindlamalt, et selle raha me raudselt korjame kokku, kui me sinnamaani jõuame.“

Pole isiklik rikastumise projekt

Hein rääkis, et tagasiside projektile on olnud üldiselt positiivne, kuid on olnud tuntud inimeste seas ka solgiga ülevalajaid. Praegu on käsil kohtumised Saaremaal ja Muhu vallas, et teha selgitustööd.

„Eesmärk on olla hästi avatud ja mitte lasta tekkida endale selline kuvand, et küllap see mingi Heina rikastumisprojekt on. Ei, ei ja veel kord ei. See on Eesti projekt. See on parteide ja poliitika ülene ja me tahame midagi Eesti jaoks ära teha,“ rääkis ta. Hein rõhutas, et silla tootlus ei saa olema kõrge ja kui liiklusvoog osutub oodatust madalamaks, võib tekkida küsimus, kas projekt on üldse tasuv. „Või siis kui silla hinnaks kujuneb 400 miljoni asemel hoopis 550 miljonit, siis on väga kahtlane, et investorid sinna tulevad. Rääkimata dotatsioonidest, millega riik peaks seda toetama.“

Hein märkis, et ta on küllalt kaua investeerimismaailmas olnud ja suudab oma isiklikku raha panna tükk maad parema tootlusega projektidesse. „Et sellist 20-25 aastase tasuvusega investeeringut teha, otsivad investorid minimaalselt 7-20 protsenti omakapitali tootlust. Meie saame rääkida 5 protsendist.“