• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,17%5 927,26
  • DOW 300,76%43 736,36
  • Nasdaq −0,47%18 876,4
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,22
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,17%5 927,26
  • DOW 300,76%43 736,36
  • Nasdaq −0,47%18 876,4
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,22
  • 22.02.18, 11:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiamahukad ettevõtted saavad soodsama elektriaktsiisi

Täna sai Stenbocki majas jah-sõna seaduseelnõu, millega suurte energiatarbijate elektriaktsiis langetatakse miinimumile.
Elektriliinid
  • Elektriliinid Foto: Julia-Maria Linna
Keskmisest rohkem elektrit tarbivate ettevõtete elektriaktsiis langeb 4,5 eurolt 0,5 eurole megavati kohta, seadus jõustub eeldatavasti järgmisel aastal võimalusega taotleda osalist aktsiisitagastust ka tänavuse aasta eest.
„Aitame aktsiisimäära vähendamisega parandada Eesti energiamahukate ettevõtete konkurentsivõimet, kuna naaberriikides on suurtarbijate sarnased soodustused kehtestatud,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel. „See annab loodetavasti sisse uue hoo nii olemasolevate ettevõtete laienemisplaanidele kui aitab meelitada Eestisse uusi investeeringuid.“
Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastama ISO 50 001 standardile ja elektrikulutuste osakaal lisandväärtusest keskmiselt 20 protsenti või rohkem. Nii alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtjad saavad soodustust taotleda ka aasta võrra ette tehtud prognoosi alusel.
Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.
Maksusoodustuste puudumist on Eestis pikalt kurdetud ja näiteks Heinzeli kontserni kuuluva Estonian Celli juht Siiri Lahe on öelnud et, kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis nende haavapuitmassi tehases alustatakse paarikümne miljoni euro suuruse investeerimisprogrammiga.
Sellise energiaintensiivsusega ettevõtteid on äriregistri andmetel 240 ja nad kulutasid 2015. aastal ligikaudu poole kogu töötleva tööstuse elektritarbimisest. Näiteks paberitööstuses ulatus energiakulu 2015. aastal 9,5 protsendini kuludest ja ehitusmaterjalide tootmises 6 protsendini.
Praktikas soodustuse taotlejaid ilmselt kohe nii palju ei tule, sest ISO 50001 standardi taotlemisega on ettevõtjad alles alustanud. Aktsiisi langetamine vähendab eelarvetulusid järgmisel aastal ligikaudu 3 miljonit eurot ning alates 2020. aastast ligi 1,8 miljonit eurot aastas.
Oodata on ka gaasiaktsiisi maksuerisust
Järgmise sammuna on plaan vähendada gaasi aktsiisimäära. „Lisaks täna valitsuses heakskiidu saanud elektrienergia aktsiisimäära vähendamisele oleme välja töötamas sarnast lahendust ka gaasi suurtarbijatele,“ ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson ministeeriumi pressiteates.
Euroopa Komisjon kinnitas veebruari algul, et gaasiaktsiisi langetamine mahub grupierandi alla ehk et riigiabi reeglitega vastuollu ei lähe. Teemat arutab valitsus tänavu aprillis koos riigieelarve strateegiaga.
Gaasiliidu hinnangul võivad praegu plaanitavad gaasiaktsiisi tõusud tõsta aktsiisi lõunapoolsete naabrite Läti, Leedu või Poolagaga 5-15kordseks.
Teise meetmena energiamahukate ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks on valitsus kinnitanud elektrituruseaduse muudatused, mis lihtsustavad tulevikus energiamahukatel ettevõtetel otseliini rajamist elektrijaamast tootmiseni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele