Eesmärk on, et hind poleks ei juhi jaoks naeruväärselt madal ega ka sõitja jaoks liiga kõrge. 12 tunniga on aktsiooniga liitunud umbes 50 juhti.
Juhid esitasid jaanuari lõpus Taxify'le palve vaadata baashinnastus üle, kuid nende esindaja Olavi sõnul pole firma sellele kuidagi reageerinud. Seetõttu kavatseb osa juhte, keda praeguseks on kogunenud poolesaja ringis, hakata klientidelt küsima oma määratud kokkuleppehindu.
Juhtide esindaja Olavi sõnul on selline tegevus igati seadusega kooskõlas. "Vastavalt ühistranspordiseadusele määrab hinna ju tegelikult vedaja, mitte platvorm, mis vahendab sõitu,"
ütles Olavi Ärilehele. Ta lisas, et klient ise otsustab, kas on nõus või loobub ja võtab järgmise, mis sõidab "naljahinnaga".
Taxify esindajalt ei õnnestunud
Ärilehel kommentaari saada.
Veebruari algul korraldasid Taxify juhid ettevõtte kontori ees meeleavalduse, kus nõudsid uue hinnastamissüsteemi tagasipööramist, sest nende väitel vähenes uue süsteemiga nende teenistus kuni 30% võrra.
Taxify juhtide haldur Maria Jürisson selgitas toona Äripäevale uut hinnastamise süsteemi: „Tavalisel ajal maksab klient baashinda, aga kui kuskil tekib juhtide defitsiit, siis rakendub automaatselt hinnakordaja. See motiveerib juhti kliendi juurde sõitma ja tagab kliendile suurema tõenäosusega teenuse,“ selgitas Jürisson. Tema sõnul on teenistuse vähenemise puhul märksa olulisem roll sesoonsusel – näiteks jaanuaris on inimesed kokkuhoidlikumad ning see väljendub ka kuni 20% vähemas nõudluses.