Võlausaldajad lükkasid tagasi pankrotis kiirlaenufirma MiniCredit juhatuse liikme Hando Hanschmidti ettepanku sõlmida 100 000 euro suurune kompromiss.
- ASi MiniCredit kontor. Foto: Andres Haabu
MiniCrediti pankrotihaldur Martin Krupp sõnas, et hiljutisel ettevõtte võlausaldajate üldkoosolekul arutati Hanschmidti kompromissiettepanekut, kuid pakutav summa võlausaldajaid ei rahuldanud.
Koosoleku protokolli järgi rääkis Hanschmidt kohalolnutele, kuidas riigiprokurör Eve Olesk on talle öelnud, et pankrotimenetluse jooksul on MiniCreditilt omastatud 600 000 euro eest nõudeid. Seetõttu ei tahtvat ta põrsast kotis osta ja tema kompromissipakkumine on 100 000 eurot. Summa lubas Hanschmidt üle kanda seitsme päeva jooksul. Ühtegi poolthäält see ettepanek aga võlausaldajatelt ei saanud.
Hanschmidti jutu kommenaariks kinnitas prokuratuur, et riigiprokurör Olesk pole Hando Hanschmidtiga MiniCrediti teemal vestelnud.
- Korduvalt nime vahetanud Hando Hanschmidt jäi kaamera ette 2008. aastal kestvuskrossi võistlusel. Foto: Karli Saul
Nõudeid üle miljoni euro
Üldkoosolekul kohal olnud viie võlausaldaja nõuded ulatuvad kokku üle 1,23 miljoni euro. Suurim nõue on N-Terminal Grupi ühe omaniku Aleksander Denisoffiga seotud Mirale Grupp OÜ-l. Denisoff on ka eraisikuna MiniCrediti võlausaldaja.
Pankrotihaldur on pankrotimenetluses tuvastanud, et 2012. aasta juunist kuni 2016. aasta septembrini, mil MiniCrediti ainus juhatuse liige oli Vitali Jaroševitš, on firma Citadele Banka Eesti filiaalis asuvalt pangakontolt välja võetud ligi 3,84 miljonit eurot. Samuti viidi ettevõttest enne pankrotti mõne kuuga kümnekonnale firmale tehtud ülekannetega välja sadu tuhandeid eurosid.
Mitmel korral nime vahetanud Hando Hanschmidt sai Jaroševitši asemel MiniCrediti etteotsa vahetult enne ettevõtte pankrotti. Varem on ta kriminaalkorras süüdi mõistetud kütuseäris raamatupidamise kaotamise eest, suuremahulises maksupettuses ja rahapesus. Karistus selle eest on veel kehtiv.
Hanschmidt on Äripäevas süüdistanud hiljuti vahi alla võetud ärimehi Hubert Hirve ja Pavel Gammerit, et just nemad tekitasid MiniCreditis kunstliku pankroti. „Tegelikult ju ettevõttes on aktiva 650 000 euro väärtuses ehk raha ju on. Koos intressidega on MiniCrediti portfell 1,3 miljonit eurot. Iga kuu tiksub raha tagasi ja arve peal on üle 100 000 euro,“ teadis Hanschmidt hiljuti Äripäevale rääkida.
Samas peetakse MiniCreditis toimunud sahkerdamiste ajuks ja niiditõmbajaks Hanschmidti poolvenda Kristian Kesnerit.
Eraisikuna pankrotis
Hiljuti kuulutas Harju maakohus välja Hanschmidti pankroti. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitas MiniCrediti omanikfirma Qulamo OÜ (varem Aviplus OÜ) pankrotihaldur. Juhatuse liikmena võttis Hanschmidt ettevõttest laenuna välja 200 000 eurot. Praeguseks on sellele summale lisandunud intress ja viivis ning kokku ulatub nõue Hanschmidti vastu üle 251 000 euro.
Hanschmidt sõnul on see pastakast väljaimetud võlg. Pankrotiistungil rääkis ta, et töötab praegu 500eurose kuupalgaga Railway Parts Estonia OÜs.
Sularaha väljavõtmine ja tehingud seotud osapooltega
Kiirlaenuäri MiniCredit ümber on tiirelnud kirju seltskond, alates skandaalsetest ärimeestest Kristian Kesnerist, Hubert Hirvest ja Pavel Gammerist kuni vandeadvokaat Viktor Särgava, kinnisvaraärimees Ardi Roosimaa ja kunagise Läti esirikka, tuntud ekspankuri pojani. Sinna vahele jääb veel hulk tegelasi Eestist, Lätist ja Venemaalt. Laenuäris on põimunud üllatavate tegelaste huvid ning iseloomulik on segane omanikering.
Äripäev avalikustas, et MiniCrediti Swedbankis ja SEBs asuvate arvelduskontode väljavõtete kohaselt on toimunud hulk arveldusi seotud osapoolte vahel. Täpsemalt on MiniCredit teinud tehinguid kümmekonna ettevõttega, mille juhatuse liige on aastaid MiniCreditit juhtinud Vitali Jaroševitš. Laekumiste ja väljamaksete selgituseks on enamasti „vastavalt lepingule“, kuid esineb ka konkreetseid viiteid laenusuhtele.
Tähelepanuväärne on, et rahaülekanded MiniCreditist välja hoogustusid siis, kui asjad hapuks kiskusid ehk enne pankrotimenetlust. Mõne kuuga viidi raha ülekannetega välja sadades tuhandetes eurodes. Samuti võeti neiltki kontodelt aja jooksul sularaha välja, s.h öisel ajal.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele