Korstnapühkijate koda: me ei jäta makse maksmata

Teisipäeval kirjutas Äripäev, et korstnapühkijate ja pottseppade turul valitseb kaos – paljud teevad oma tööd mustalt ja rikuvad sellega ausat ettevõtluskeskkonda. OÜ Potipoiss omaniku Pepe Susseni sõnul tegutseb lausa 80% turust mustalt. Ka maksuamet on probleemi tunnistanud ja hoiab valkonnal silma peal.

Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liikme Hillimar Heinroosi sõnul jääb artiklist „Korstnapühkijate must turg“ mulje, justkui ei tasu korstnapühkijad riiklikke makse. Tema sõnul kontrollis nende koda oma viiekümne ettevõtte avaldatud brutopalga andmeid ja selgus, et need ei ole sugugi samad mis artiklis toodud tabelis.

„On teadmata, kas numbrid on meelega liiga väikesed näidatud, et anda artiklile suuremat mõju?“ küsis Heinroos koja saadetud kirjas.

Heinroosi sõnul on koda lähtunud põhimõttest, et tegemist on teenusega, millest kliendid ei saa loobuda, mistõttu peavad hinna kujunemisel olema ka eetilised piirid, mis hinnad oleksid konkurentsivõimelised ja klientidele vastuvõetavad. „Artiklist tekib endise koja liikme poolt öelduna ekslik seisukoht, et koja liikmete poolt võetav korstnapühkimise tasu on alla turuhinna maksude mittetasumise tõttu. Sellest võiks omakorda järeldada, et artiklis sõna võtnud ametivenna poolt küsitud miinimumhind 150 on ainuvõimalik tasu maksude tasumise korral,“ ütles ta.

Tema sõnul jääb korstnapühkijate koja liikmete küsitav tasu vahemikku 40-70 eurot ja sisaldab ka riiklike kohustuste täitmist.

Küsitavad numbrid

Heinroosi sõnul on küsitav ka Pepe Susseni väide, et Eestis on umbes tuhat korstnapühkijat ja pottseppa, kellest umbes 700 ei maksa sentigi maksu. Nimelt on Heinroosi sõnul Eestis on väljastatud 384 korstnapühkija kutsetunnistust, mida omab umbes 300 isikut, ja 413 pottsepa kutsetunnistust, kus samuti osal pottseppadel on kaks kehtivat tunnistust. Seega on tema sõnul jutt pea tuhandest korstnapühkijast ja pottsepast liigagi ülepaisutatud.

Heinroos lisas, et korstnapühkijate kojal on 105 liiget, mis moodustab korstnapühkijate koguarvust 27%, see on nende suurim katusorganisatsioon Eestis. Seevastu ei ole tema sõnul kuidagi väljauuritav Susseni juhitava MTÜ Korstnapühkimis- ja Pottsepatööde Ettevõtjate Liidu liikmeskond ja nende maksukäitumine.

Heinroos lisas, et tuleohutuse riiklik järelevalve liigub järjest enam elektroonilistesse registritesse. Korstnapühkijate Koda algatas projekti, et väljastatav korstnapühkimise akt ja küttekollete ehitus kajastataks aastast 2020 vastavas registris. „Siis kaob ära ka vajadus oletada, kui palju keegi riiklikke makse tasub, kuna maksuametil oleks sellele registrile ligipääs olemas,“ sõnas ta.

Äripäev selgitab, et teisipäevases artiklis oli korstnapühkijate ja pottseppade osaühingute hinnanguline brutopalk arvutatud välja maksuametile teadaolevate esimese kvartali tööjõumaksude järgi. Arvutuskäik oli kooskõlastatud maksuametiga, ja nagu märgitud, hinnanguline.