Kuna Tartu lähiümbrus on osutunud suurtehase planeerimisel liiga kõvaks pähkliks, siis võiks Est-Fori tselluloositehase selle kavandajate hinnangul sättida Tartu valla põhjatippu Tabiverre.
- Est-For Investi eestvedaja Margus Kohava sõnul võiks tehase rajada Tartust eemale, Tabiverre. Foto: Andras Kralla
Valjuhäälset vastasseisu leidnud tselluloositehase kavandamisele on arendajad nüüd pakkunud välja uue stsenaariumi. „Planeeringuprotsessi algfaasis võiks võimalikest asukohtadest kohe välja võtta kõik paigad, mis on lähemal kui 10 kilomeetrit Tartu kesklinnale. Kui unistada, siis ühest asukohast Tabiverest läänes, metsamassiivi keskel. Tartu linnasüdamest oleks asukoht linnulennult 21 kilomeetri kaugusel,“ kirjutavad Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava.
Tabivere jääb Emajõest 9 kilomeetri kaugusele, selle asukoht võimaldaks kavandajate sõnul hajutada veoautode liiklust põhja, lääne ja lõuna suunast. Tänu raudtee olemasolule saaks vähendada liikluskoormust maanteedel nii Eestis kui ka Lätis. „Kui mõjude, sealhulgas keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, hindamise tulemused seda võimaldavad, muutuks unistus tehase asukohast Tabivere metsade keskel meie sooviks,“ lisavad Polli ja Kohava.
Est-Fori lootuste järgi võiks tehase viimine Vooremaale Saadjärve lähedusse lepitada tartlasi, kes on tehase vastu korraldanud inimkätte ning ähvardanud kõik tehase eriplaneeringu protsessi osad kohtusse kaevata. Emajõe vesikonna ja metsaraiumisele vastu seisjate meeli see ilmselt ei lepita. „Meenutame, et antud regioon kuulub Tartu valla koosseisu, mis on samuti eriplaneeringu peatamise sooviga ühinenud,“ ütles kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli pressiteate vahendusel.
Umbusk ei kao
EMA, mis on tselluloositehasele algusest peale vastu seisnud, heidab kavandajatele ette roheliste faktidega mängimist. „Umbusaldust äratab tselluloositehase kavandajate poolt taas tõstatatud väide, et puidujääkide põletamine vähendab Eesti süsinikujälge. Tegelikult saaks puidujääkidest põletamise asemel toota hoopis kõrgema lisandväärtusega kaupa, näiteks maailmas üha rohkem moodi minevat puitkiudkangast, mida saaks edasi kasutada juba kohalikus rõivatööstuses,“ rääkis Väli.
Ka toetuvad looduskaitsjad sellele, et Emajõe äärde rajamise korral rikutakse nende sõnul kavandatava tööstusega Euroopa Liidu seadusi, täpsemalt veepoliitika raamdirektiivi. „See tähendab, et kui sõltumatute ekspertide hinnangul halvendab uus oluline fosforiallikas Emajõe või Peipsi järve seisundiklassi või takistab veekogudel paremasse seisundiklassi liikumist, siis on see projekt ebaseaduslik,“ lisas ta.
Poliitiline pidur
Looduskaitsjate, aga eriti kohalike elanike tugeva vastuseisu tõttu on valitsuspartnerite toetus tehasele kõikuma löönud. Kui veel aasta tagasi lubasid kõik kolm valitsusparteid tehase planeeringuks kasutada värsket eriplaneeringu seadust ning lootsid kavandatavast, pea miljardi euro suurust investeeringut lubavast tehasest Eesti majandusele suurt tuge, siis praegu on nii Isamaa kui sotsiaaldemokraadid väljendanud soovi eriplaneeringu protsess peatada ning väitnud, et tehast ei ole nad kunagi eriti toetanud.
Eelmisel neljapäeval tõdes ka peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), et kui kaks koalitsioonipartnerit seda meelt on, siis tuleb eriplaneeringu katkestamine kõne alla võtta. Ratase sõnul tuleks põhjalikult kaaluda, kas enne järskude otsuste tegemist tuleks ära oodata tehase rajamise analüüside valmimine.
„Seaduse järgi on võimalik eriplaneeringut lõpetada näiteks siis, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad projekti elluviimise tulevikus. Seda kas need asjaolud on ilmnenud, peame arutama. Kohtume valitsuspartneritega tõenäoliselt uue nädala alguses,“ lisas ta.
Peaministri büroo juhataja Tanel Kiige sõnul on kõige varasem võimalik kohtumisaeg teisipäeva õhtul või pärastlõunal.
Kohalikud pole arvamust muutnud
Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ütles Eesti Päevalehele, et Tartust ülesvoolu looduskeskkonna kaalutustel tehast ei soovita. Urmas Klaas märkis, et tehase Tabivere metsade vahele peitmine ei muuda olematuks selle keskkonnamõju.
Tartu vallavolikogu aseesimees Vahur Poolak ütles rahvusringhäälingule, et Tartu vallavolikogu võttis oma seisukoha tselluloositehase suhtes vastu juba märtsi lõpus, kui sooviti eriplaneeringu lõpetamist. Praegu ühtegi uut seisukohta arutatud ei ole, kuid tehase suhtes ollakse vastumeelselt meelestatud.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.