Tegelik individuaalne tarbimine on Euroopa Liidu majapidamiste majandusliku heaolu mõõdik, mille järgi oli Eesti tagantpoolt kuues.
Ostujõuga korrigeerituna moodustas see eelmisel aastal inimese kohta 72 protsenti ELi keskmisest, teatas Eurostat. Eestist tahapoole jäid veel Läti, Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria. ELi keskmise suhtes varieerus individuaalne tarbimine 55 protsendist (Bulgaaria) 130 protsendini (Luksemburg).
SKP suhtarvult tõusis Eesti eelmisel aastal 77 protsendiga ELi keskmisest samale tasemele Portugali ja Slovakkiaga. Tahapoole meist jäid Poola, Kreeka, Ungari, Läti, Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria. Nii Portugal kui ka Slovakkia edestasid samas Eestit individuaalselt tarbimiselt.
Balti riikidest on nii tegelikult individuaalselt tarbimiselt kui ka SKP-lt inimese kohta kõrgeimal kohal Leedu vastavalt 88 ja 78 protsendiga ELi keskmisest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.