Äripartner süüdistab Igor Pihelat rehepapi tegemises

Kokkuvõtvalt vaieldakse selle üle, millal on Štavbonkol õigus tema poolt arendamiseks antud kinnistu eest raha saada.

Kui Pihela ja Štavbonko viie aasta eest Näituste Kinnisvara OÜ osanike lepingule allkirja andsid, sätestati lepingus ka osanikele väljamaksete toimumise järjekord. Kõigepealt tasutakse pangalaen ning seejärel teises järjekorras kinnistu eest Štavbonko firmale OÜ Belta. Alles kolmandas järjekorras pidi tehtud kulutuste eest raha tagasi saama Pihela firma AS Eferelt ning kui midagi üle jääb, siis see raha jagatakse omavahel ära vastavalt osalusele Näituste Kinnisvaras. Efereldile kuulub 80 protsenti ning Beltale 20 protsenti Näituse Kinnisvara osadest.

Nüüd on selgunud, et pärast seda, kui kinnistule ehitatud neljal viiekorruselisel kortermajal oli kasutusluba olemas, võttis Näituste Kinnisvara pangast lisaks 1,35 miljonit eurot laenu ning kandis raha kohe edasi Efereldile.

Eferelti esindaja vandeadvokaat Raul Talts selgitab, et nii refinantseeriti ettevõtte antud laenu ning seda võis esimeses järjekorras teha, kuna kõigepealt tulidki laenud tagasi maksta. „Pangale on praeguseks laenud tagastatud, kuid Efereldile ei ole kõiki laene tagastatud. Kui need saab tagastatud, alles siis saabub Belta kord,“ on pooleliolevas vaidluses Taltsi seisukoht.

Beltat esindav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütleb, et lepingus on must-valgelt kirjas pangalaenu tagasimaksmine esimeses järjekorras ning Efereltile raha liigutamine pangalaenu kaudu on tehtud selleks, et mööda hiilida Beltale raha maksmisest.

Probleemi ei oleks, kui arendus oleks rahaliselt paremini õnnestunud ja tulu oleks jätkunud kõigile. Nüüd peab keegi kaotuse sisse võtma. Štavbonko kardabki, et Pihela trikk 1,35 miljoni euro liigutamisel tähendab seda, et tema saabki kokkulepitud miljoni euro asemel kinnistu eest ainult kohe alguses tasutud 100 000 eurot.

Väikeettevõtja Štavbonko firmale Belta kuulus Lasnamäel Uuslinna tänaval enam kui 4300 m² suurune kinnistu. Ta otsis sellele 1,2 miljoni euroga ostjat.

Štavbonko kirjeldab, kuidas ta ühe tuttava ehitaja kaudu jõudis Eesti Näituste omaniku Igor Pihelani, kes hakkas rääkima, et sa ära müü, vaid hakkame koos arendama ja siis sa teenid kokkuvõttes palju rohkem raha.

Mehed allkirjastasid 2013. aasta juulis kokkuleppe ühise ettevõtte Näituste Kinnisvara OÜ asutamiseks. „Peale seda sain kinnistule veel paar ostupakkumist. Ma neid ei kaalunudki, kuna meil oli Igoriga kokkulepe. Alles hiljem sain aru, et ma poleks tohtinud üldse temaga äri ajada. Ta on ju pokkerimängija ja tal on hämmastav võime inimesi ära rääkida,“ sõnab Štavbonko.

Juba 1990ndate algusest äris tegev Štavbonko räägib, et on igasuguseid asju näinud. Küll on teda äripartnerite poolt üle lastud ja võlgu jäädud ning seda hämmastavam on praegu ka tema enda jaoks, kuidas Pihela suutis ta nii ära veenda, et usaldus oli täielik. „Kirjutasin eestikeelsetele lepingutele alla, ise nendest aru saamata. Igor tõlkis, mida tema arvates mul oli vaja teada ja nii need asjad käisid. Ma usaldasin teda,“ vangutab ta seda rääkides pead.

„Kinnistu üleandmisel veel notar küsis, kas te hüpoteeki ei taha enda ettevõtte kasuks seada, aga Igorilt tuli selle peale kohe, et pole vaja, muidu ei saa ju pangast laenu. Olin nõus, sest see tundus loogiline,“ jätkab Štavbonko ühise äritegemise alguse meenutamist.

Hinnaks lepiti kokku miljon eurot, millest 100 000 tasuti OÜ-le Belta kohe ja ülejäänud 900 000 eurot pidi tulema, kui arenduseks võetav pangalaen saab tasutud.

Pihela tõi oma poja Priit Pihela 2015. aastal juhatuse kolmandaks liikmeks klausliga, et ettevõtet saavad esindada vaid kaks juhatuse liiget koos. „Igori sõnul oli seda vaja, et poja otsustusõigust piirata. Hiljem sain aru, et tegelikult tähendas see, et nemad hakkasid koos asju otsustama ja mind lükati täiesti kõrvale,“ lausub Štavbonko.

Kahe aasta eest avastas Štavbonko, et kuigi kortereid müüakse, siis pangalaen ei vähene. Olles küll Näituste Kinnisvara juhatuse liige ja kuuludes ka omanikeringi, siis mitte mingisugust infot tal enda kinnitusel ettevõtte rahaliikumiste kohta ei olnud.

Igor Pihela ja advokaat Talts lükkavad Štavbonko jutu ümber, kinnitades, et infot ei ole varjatud. Taltsi arvates püüab Štavbonko praegu jätta muljet, et Pihela kasutas usaldust ära ja tõmbas tal naha üle kõrvade, kuid omal ajal miilitsas töötanud Štavbonkot ei saa kindlasti kergeusklikuks inimeseks pidada.

Pihela arvates Štavbonko lihtsalt ei taha leppida, et nende äriplaan ei õnnestunud. „Korterite suurused ja hinnad olid 15 protsenti suuremad kui seal piirkonnas, mistõttu oli meie müük ka aeglasem. Müüsime kortereid paar-kolm aastat kauem, kui alguses plaanisime. See aga tähendas nii suuremaid intressi- kui ka halduskulusid,“ sõnas Pihela.

Pihela meenutusel said vastuolud alguse 2016. aastal, kui Štavbonko hakkas osanike lepingu ühte klauslit enda huvides tõlgendama. „Enne seda ta kaks aastat aktsepteeris võetud laene, ka Efereltilt võetud laene. Ta polnud ju kuu pealt kukkunud,“ imestab Pihela.

Ka Talts kinnitab, et mitte ühtegi senti ei ole kusagile kõrvale läinud, kogu raha on läinud ehitusse.

Štavbonko räägib, et kogu see jama Pihelaga on tal tervise tuksi keeranud ja juriidiliselt pole tal ka praegu elukohta. Ta küll elab praegu ühes korteris Uuslinna tänaval ehitatud majades, kuid see ei ole tema oma. „Sõlmisime korteri ostuks 2014. aastal võlaõigusliku müügilepingu. Arvestasin, et saan 900 000 eurot kinnistu eest ja maksan siis korteri eest 210 000 eurot ära. Praegu pole mul ei korterit ega ka raha kinnistu eest,“ sõnab ta.

Praeguseks on Näituste Kinnisvara sellest korteri müügitehingust taganenud. Samuti esitati Štavbonko vastu hagiavaldus korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Štavbonko on aga esitanud kohtusse hagi kinnistu eest raha saamiseks. Harju maakohus leidis kevadel, et OÜ Belta nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Vaidlus jätkub ringkonnakohtus.

Selle aasta juunis esitas Štavbonko Harju maakohtule Näituste Kinnisvara nimel pankrotiavalduse, kuna ettevõtte kohustused ületasid varasid enam kui miljoni euroga ning ettevõte oli maksejõuetu.

Juuli keskel kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti. Hiljutisel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vaidlustasid mõlemad pooled teise poole häälte jaotuse.

„Belta läks pankrotimenetlusse seetõttu, et mööda minna osanike lepingus sisalduvast regulatsioonist. Mina pankotimenetlusel Belta jaoks perspektiivi ei näe ja leian, et lepingus kokkulepitut tuleb täita. Oluline on välja tuua, et osanike kokkuleppel Efereltilt võetud laenude arvel maksti arenduskulusid. Kui sama laen oleks võetud pangalt ja siis tagasi makstud, siis oleks Štavbonko arusaamist mööda kõik korras. Samas laen on ikkagi laen sõltumata sellest, kes on selle andnud, ja laenu on kasutatud arendusprojekti finantseerimiseks.

Osanike leping sõlmiti 28. juunil 2013. aastal eesti ja vene keeles paralleeltekstina ning poolte kokkulepetest arusaamine ei saa küll Štavbonkole olla üle jõu käiv. Valentin Štavbonko näol on tegemist elukogenud ja pikka aega äris tegutsenud inimesega, kelle jutt, et Igor Pihela on tal kavalalt naha üle kõrvade tõmmanud, ei ole usutav. Sellised väited on esitatud selleks, et tekitada avalikkuses arvamust, et teda on petetud. Ilmekaim näide on vahest see, et läbivalt räägitakse 900 000eurosest nõudest, teades, et sellises summas nõuet Štavbonko ettevõttel ei ole.

Štavbonko lahmib ka väidetega kuriteokaebuste esitamisest jms, kuid senini on need väideteks jäänud ja ilmselgelt saab vastaspool ka ise aru, et need ei päde kuidagi.“

"OÜ Belta poolt saab ainult hoiatada Eesti ettevõtjaid – olge Igor Pihelaga äri ajades ettevaatlikud. Võlausaldaja leiab, et antud juhul esineb alus kuriteokaebuse esitamiseks ning pankrotimenetluses saab esitada Igor Pihela kui eraisiku ja ASi Eferelt vastu tagasivõitmise nõuded. Tagasivõitmise aluste võimalikkusele viitas ka pankrotihaldur enda aruandes.

Omapärane on Pihela arusaam äripartnerile võla tagasimaksmisest – esmalt üritati pikka aega väita, et võla tagasimaksmist takistab arendusprojektiks Näituste Kinnisvara poolt LHV Pangast võetud laen – pankrotimenetluses sai haldur pangast vastuse, et sellist võlga pole. Seega aeti äripartnerile kägu. Seega oleks Valentin Štavbonko pidanud ammu saama enda 900 000 eurot kätte. Nüüd üritab "äripartner" väita, et lisaks tuleb tasuda tema ettevõtte Eferelt võlad.

Märkimata ei saa jätta ka seda, et pärast ühise äriprojekti raames valminud hoone valmimist võeti Pihela ettevõtmisel nüüdseks pankrotistunud Näituste Kinnisvarale täiendavalt laenu 1,35 miljonit eurot, mis kanti edasi Pihela ettevõttele Eferelt. Mis sellest rahast sai ja miks see tasuti, ei ole võlausaldajale arusaadav.

Pankrotimenetlus on erakordne ka seetõttu, et pankrotikohtunik oli sunnitud menetluses tegema tagamise määruse Igor Pihela kavandatud käitumisega seoses – kohus keelas vahepealsel ajal Pihela ettevõttel Eferelt muuta Näituste Kinnisvara juhatuse koosseisu. Viimase muutmise kavatsus annab selge hinnangu äripartneri tegevuse eetilisusele."