Alates septembrist peavad kõik Eesti äriühingud esitama äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta - andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Andmete esitamiseks on aega 31. oktoobrini ja kui seda ei tehta, ähvardab ettevõtet kuni 32 000eurone trahv, märgib Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Tiits selgitab, et tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt.
"Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus üle 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust," rõhutas Tiits. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus on üle 25protsendine osalus või omandiõigus teisel äriühingul, mis on füüsilise isiku kontrolli all.
Kokkuvõttes tähendab see Tiitsi sõnul, et tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid.
Tegeliku kasusaaja andmed tuleb esitada äriregistrile ettevõtjaportaalis ning need peavad olema esitatud 31. oktoobriks. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot, hoiatab Tiits.
"Esimese sammuna tuleb juhatusel tuvastada äriühingu tegelikud kasusaajad, misjärel saab andmed tegelike kasusaajate kohta esitada äriregistrile. Lihtsa omandistruktuuriga äriühingutele ei too see ilmselt raskusi ega lisa palju ajakulu," ütles Tiits. "Seevastu keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille omanikering ulatub välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine palju keerukam ja äriühingu juhatusele koormav ülesanne."
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.