Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles intervjuus ERRile, et rahapesu eest Eesti harus vastutab ka toonane panga juht Aivar Rehe.
- Aivar Rehe Foto: Andras Kralla
„Kui sul on ikkagi üks pank, kus seaduse järgi riski võtmise funktsioon ja riski kontrolli funktsioon peavad olema tasakaalus ja riski kontrolli funktsioon ka vastama seaduse nõuetele, siis vastutab see inimene või see isik organisatsioonis, kellele vastutus on suunatud või allokeeritud. Antud juhul selleks oli filiaali juhataja (Aivar Rehe) ja nagu te teate faktide alusel, siis pank ise vastavad otsused ka ka 2015. aastal tegi [Rehe lahkus filiaali juhi kohalt 2015. aasta septembris - toim],“
ütles Kessler intervjuus ERRile.Kessler ütles, et kui 2014. aastal käis Finantsinspektsioon Danske Eesti harul kohas ja tegi ettekirjutuse, siis tundus talle, et sellest saadi aru ja vigu hakati parandama, kuid tegelikult nii ei läinud ning 2015. aastal laekusid aruanded, mis näitasid, et mitteresidentide kontojäägid ei ole vähenenud. „See asi päädis juulis 2015 sellega, et me tegime neile ettekirjutuse, kus on selgelt õiguslikud kohustused. Sa pead tegema seda, sa pead tegema seda, sa pead tegema seda. Pank muidugi vaidles vastu nendele kohustustele,“ rääkis ta. „Teatavasti seaduse järgi, kui ettekirjutust ei täideta, võib pangalt tegutsemisõiguse ära võtta. 2015. aasta lõpuks oli see äri neil siin Danskes kinni pandud."
Tema sõnul on Danske asjas erinevaid mängijaid erinevate riikide lõikes – osapooli on piisavalt palju, kes võisid midagi teada ja reageerida – see lugu on nii mitmetahuline ja rikas, siin on mitu võtmekohta, millest osale võiks selgust anda järgmisel nädalal avaldatav Danske sisejuurdluse raport.
Eelmisel aastal üllatas Rehe vankumatu enesekindlusega
Eelmisel aastal, kui Äripäev Danske rahapesu paljastades Aivar Rehega ühendust võttis, ütles Rehe esialgu, et ei saa pangasaladuse tõttu mitte midagi rääkida. Hiljem soostus ta siiski kirjaliku kommentaari andma. See kommentaar üllatas endise pangajuhi vankumatu enesekindlusega. Ta justkui juhtinuks mingit teist panka mingil teisel ajal.
„Rahapesu vastane kaitse toimis,“ teatas Rehe. Ta jätkas, et finantsinspektsioon osundab alati vajadusele täiustada süsteemi, s.o protseduure ja infotehnoloogilisi lahendusi. „See oli asja tuum. Hindan, et minu lahkudes oli 85% kokkulepitud täiendustest juba juurutatud,“ sõnas Rehe, kes lahkus pangajuhi kohalt 2015. aasta septembris, olles sama vankrit vedanud üle 10 aasta ja seda laitmatu renomeega, kuni rahapesu afäärideni.
Rehe on kogu aeg toonitanud, et lahkus pangast omal soovil ja seoses panga strateegia muutumisega. Emapank on samal ajal teatanud, et muutused Eesti üksuse juhtkonnas olid vältimatud. Sestap pole erilist vahet, kas antud juhul oli enne muna või kana. Rehe pidanuks lahkuma nii või teisiti.
Rehe vastas Äripäevale, et Aserbaidžaan, kust käis läbi Danske mitme miljardi ulatuses hämarat raha, kuulus kõrgendatud riski piirkonda, mille puhul pank lähtus tugevdatud hoolsusmeetmetest, mis põhinevad finantsinspektsiooni soovituslikul juhendil ning seadusel. "Pank hindas pidevalt tehingute sisu ja kahtluste korral edastas vastavad teated rahapesu andmebüroole,“ rääkis Rehe. Koostööd rahapesu andmebürooga nimetas ta seejuures aktiivseks ja efektiivseks, lisades, et teateid kahtlaste tehingute kohta tehti büroole „sadades ühes kuus“.
Lisaks tegi pank Rehe kirjelduse kohaselt taas „väga aktiivset“ koostööd Saksamaa ja USA suurpankadega, kus olid rakendatud globaalsed tehingute monitoorimise süsteemid. „Samuti nende suurpankade rahapesu vastu võitlemise järelvalvajatega, kes olid maailma võimsaimad ja kiire reageerimisvõimega,“ märkis ta.
Eesti Danskes töötas Rehe kirjelduse kohaselt neljaastmeline riskide juhtimine, hõlmates kliendisuhtluse, juriidilise kontrolleri, rahapesuvastase üksuse ja siseauditi etappe. Kontrollerist siseauditini juhtisid neid astmeid kogenud töötajad.
Küsimus, mis siis ometi valesti läks, et väikses Eestis tegutsev pangafiliaal lasi pööritada miljardeid segase päritoluga raha, mille mitte märkamiseks pidanuks lausa pime olema, jäigi Rehe poolt selge vastuseta. Kehva tööd endine pangajuht igatahes omaks ei võtnud.
Pikemalt saab eelmise aasta artiklit "Diktaatori pank: hävitav hinnang Rehe-aegsele Danskele" lugeda
siit.Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.