Kuidas aastaga kasumit üle miljoni euro võrra kasvatada

Heade tulemustega paistis raportis silma 6,9 miljoni euroga kasumisse jäänud Kunda Nordic Tsement, mille kasum kasvas aastaga 1,7 miljoni euro võrra. Firma suutis Eesti ja Balti mere äärsete riikide ehitustegevuse elavnemise tõttu võrreldes varasema aastaga suurendada nii tsemendi, klinkri kui ka killustiku müügimahtu. Müügimahud kasvasid nii Eesti, Läti kui ka Soome suunal ning uue ekspordi sihtkohana lisandus Norra.

Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein selgitas ehitusuudised.ee-le ettevõtte kasuminäitajaid kommenteerides, et tsemendi müük kodumaal ja eksport kokku tõusid eelmisel aastal 20% ning õnnestus müüa ka klinkrit, mida aasta varem ei müüdud üldse. “See võimaldas kokkuvõttes osa aastast töötada kahe pöördahjuga ja suurendada klinkritootmist 60%. Nii töötaski mahuefekt eelmisel aastal meie kasuks, müügid olid suuremad, aga tootmise püsikulud ühiku kohta väiksemad,” avaldas Einstein. “Mõnes mõttes võtsime krediidina välja ahju ressurssi, lükates remonti edasi järgmisele ehk käesolevale aastale, sellepärast on selle aasta remondikulud suuremad,” lisas ta juurde.

Koduturu müük oli ettevõttes mullu 10% suurem. “See on muidugi ka väga hea, aga eelmisel aastal andis tulemuste paranemisele suurima panuse ikkagi tsemendi ja klinkri eksport,” avaldas Einstein. “2017. aasta oli Rootsi ja Norra ehitusturul väga tugev, tsementi müüdi praktiliselt rekordtasemel.”

Samuti aktiviseerus pikka aega mõõnas olnud Soome ehitus, lisaks alustati Soomes ka Nord Stream 2 torude betoonimist, mis andis päris suure töömahu. “Meie eelmise aasta tulemuse paranemine paistab silma ka seetõttu, et 2016. aasta oli meile kehvapoolne, väikeste tootmis- ja müügimahtudega aasta. Nagu vanarahvas ütleb: aastad pole vennad,” tõdes Meelis Einstein.

Tublit, üle 1,28 miljoni suurust ärikasumi kasvu näitas 2017. aastal ka termotöödeldud puidust toodete pakkuja Thermory AS. Ettevõtte tegevjuht Johann Sulling tunnistas, et ärikasumi kasvatamine on tõepoolest kallineva tööjõu juures üha suurem väljakutse. Thermory puhul on tema sõnul 2017. aasta ärikasumi kasvuni viinud head tulemused müügis, muudatused tootmises ja toorainekulude kontrolli all hoidmine.

“Müügimahte oleme kasvatanud nii realiseerides olemasolevate turgude potentsiaali kui ka laiendes uutele turgudele,” märkis Sulling. “Thermory ekspordihaare on lai ja see tasakaalustab müügimahtude osas hooajalisust – oleme spetsialiseerunud kõrgema rõhuasetusega eelkõige termotöödeldud välitoodetele ja kui oleksime keskendunud vaid näiteks Põhja-Euroopale, oleks ka sesoonsuse mõju meie müügikäibe- ja kasuminumbritele suurem.”

Samas ollakse tema sõnul keskendunud tootmise efektiivsusnäitajate tõstmisele. “Viimase paari aasta jooksul oleme kaardistanud eri tootmisliinide korraldust ja efektiivsust, viinud läbi vastavaid vajalikke muudatusi efektiivsuse tõstmiseks ning seeläbi vähendanud tootmiskulu ühiku kohta,” ütles Thermory tegevjuht. “Kolmandaks on aidanud ärikasumit tõsta ka toorainekulude kontrolli all hoidmine. Toorainekulusid ei defineeri ainult ostetava saematerjali hind, vaid ka ostetava sortimendi sobivus meie toodangu jaoks ning kvaliteet.”

Kokkuvõttes ütles Sulling, et ettevõtte kogemusel tuleb ärikasumi kasvatamiseks hoida kätt pulsil mitmel ärifunktsioonil korraga, puiduettevõttes nii ostul, müügil kui ka tootmisel.

2016. aasta negatiivse kasuminumbri üle miljonilise kasvuga positiivseks kergitanud spoonitootja Valmose hea käekäigu ja positiivsete tulemuste taga on tegevjuhi Heiki Vahemetsa sõnul 2015. aasta lõpus algatatud investeerimisprogramm, mille eesmärk oli liikuda jõulisemalt vineerispooni segmenti. “Soovisime tagada ettevõtte jätkuva kasvu, hoolimata senise põhitoote mööblispooni vähenevast turunõudlusest. Investeerimisprogramm oli üsna mahukas, hõlmates mitte ainult vineerispooni tootmiseks otseselt vajalikke seadmeid, vaid ka mitmete muude pudelikaelte likvideerimist tootmisprotsessis,” kirjeldas Vahemets.

Ettevõtte tootmisspetsiifikast tulenevalt olid seadmed kallid ja tellimis- ning ülespanekuajad on pikad, märkis ettevõtte juht. Sedasi jõudis Valmos seadmete osalise käivitamiseni alles 2016. aasta teises pooles ja täies mahus saadi kõik seadmed tööle alles 2017. aasta esimese kvartali lõpus. “Pikk ülespanekuaeg tekitas paratamatult ja planeeritult pikemaid tootmisseisakuid ning seetõttu oli ka ettevõtte 2016. aasta müügi- ja kasuminäitajad nõrgad.”

Vahemets lisas, et ettevõtte liinides ja protsessides tehti 2017. aastal veel täiendavaid parandusi ja nüüdseks on saavutatud umbes 30% müügikäibe kasv. Ka ärikasum on võrreldes investeerimiseelse perioodiga kasvanud ja ärikasumi rentaablus taastunud. “Tulemused oleksid veel paremad, kui mööblispooni turu langus poleks olnud nii tugev, nagu see on viimastel aastatel olnud,” sedastas ta.

Tegevjuhi sõnul on müügikäibe kasvust hoolimata suutnud ettevõte hoida tööjõukulud absoluutsummas üsna samal tasemel, samal ajal kui palgad on kasvanud vastavalt Eesti tööjõu keskmisele kallinemisele. “See on tulnud ühelt poolt tootmise efektiivsemast korraldamisest ja rõhuasetusest segmendile, mille tootmisprotsessid on vähem tööjõumahukad. Samuti on meil antud valdkonna kõige nüüdisaegsemad seadmed, kus on automatiseerituse tase üsna kõrge,” sõnas Vahemets.

Loe Äripäeva teemaveebist ehitusuudised.ee, kuidas kirjeldab äri käekäiku ASi Talot juhatuse liige Rasmus Kurm ning kuidas läks sektoril tervikuna.