Majandusministeerium saatis teistele riigiasutustele, ettevõtjatele ning vabakonnale tagasiside saamiseks Eesti infoühiskonna uuendatud arengukava.

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kohtus pärast ametisse astumist start-up-kogukonnaga. Foto: Andras Kralla
Arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu tõukefondidest.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on seni arendatud e-riigi teenuseid lähtuvalt sellest, kuidas infosüsteeme omavahel suhtlema panna, aga nüüd peab suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele. Lisaks pidas ta oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. "Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik,“ selgitas Tammist.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo ütles, et liit toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning küberturbe tagamine iga teenuse osana.
Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani. Kooskõlastusele esitatud arengukava kohta saab ettepanekuid esitada 19. oktoobrini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstus pole IT vastu, aga tööstus tahaks, et riik näeks samamoodi ka selle sektori probleeme, nagu nähakse IT omi, ütleb õppejõud ja tööstusettevõtete konsultant Ingrid Joost.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.