• OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,78%5 889,54
  • DOW 30−0,39%42 246,46
  • Nasdaq 1,49%18 987,83
  • FTSE 100−0,04%8 601,73
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,66
  • OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,78%5 889,54
  • DOW 30−0,39%42 246,46
  • Nasdaq 1,49%18 987,83
  • FTSE 100−0,04%8 601,73
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,66
  • 30.09.18, 11:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tammist: ettevõtjad võiksid rohkem e-riiki ehitada

Majandusministeerium saatis teistele riigiasutustele, ettevõtjatele ning vabakonnale tagasiside saamiseks Eesti infoühiskonna uuendatud arengukava.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kohtus pärast ametisse astumist start-up-kogukonnaga.
  • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kohtus pärast ametisse astumist start-up-kogukonnaga.
  • Foto: Andras Kralla
Arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu tõukefondidest.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on seni arendatud e-riigi teenuseid lähtuvalt sellest, kuidas infosüsteeme omavahel suhtlema panna, aga nüüd peab suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele. Lisaks pidas ta oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. "Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik,“ selgitas Tammist.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo ütles, et liit toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning küberturbe tagamine iga teenuse osana.
Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani. Kooskõlastusele esitatud arengukava kohta saab ettepanekuid esitada 19. oktoobrini.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele