Miks Ain Hanschmidt Taxifyd ära ei ostnud?

Kuna ka Infortaril on taksoäri, tõuseb küsimus, miks paar aastat tagasi, kui Eesti idufirma, sõidujagamisteenust pakkuva Taxify väärtus ei olnud veel 1 miljard dollarit, vaid 10 miljonit, ei ostnud Infortar paljulubavat ettevõtet ära? Nüüd on Taxify asutaja Markus Villig ka Äripäeva Rikaste TOPis Hanschmidtist kaugelt mööda läinud.

„No ma arvan, et esiteks me polnud võimelised ostma, teiseks see on ikkagi nende äri ja nende panus. Kuidas öelda, kõike ühed inimesed ka jõua ja see on väga positiivne, et teised ka teevad. Mida rohkem on Eestis ettevõtjaid, seda paremini me kokkuvõttes kõik elame,“ rääkis ta.

Ta avaldas heameelt, et Eestis jagamismajandus nii aktiivselt kasvab ja ütles, et idufirmade populaarsus on tema sõnul näiteks USA ettevõtjate arvu oluliselt kasvatanud. „Need on inimesed, kes viivad majandust edasi, annavad tööd, rakendavad uusi ideid. Start-up’indus on viinud majanduse uuele tasemele," rääkis ta.

Idufirmade väärtust hinnatakse aga potentsiaali, mitte juba olemasoleva pealt ning investorid julgevad neisse süstida uskumatuid miljoneid. Hanshcmidt ei näe selles midagi halba: „Maailma majanduses ongi palju raha. Euroopa Liit trükkis iga kuu 60 miljardit juurde – iga kuu rohkem kui kolm Eestit juurde. Hea, kui see läheb uutesse tehnoloogiatesse, innovatsiooni.“

Täna Äriplaanil esineva Ain Hanschmidti sõnul peab ettevõtja äriplaani paika seades olema ettevaatlik: majanduses on kõik hästi, aga kui kõik on hästi, siis see uinutab. Maailmamajandus kasvab 4%, Hiina majandus 5-6%, USA majandus 3%, Euroopa Liit 2%, Jaapan 1% - kõik vedurid veavad majandust ülespoole. Ka Eesti majandusel läheb tema sõnul hästi, ent riskide nimekiri järjest pikeneb. „Ettevõtte tasemel peab vaatama, kui jätkusuutlik sinu enda äri on, kogu aeg tuleb hoolega jälgida, sest majandus käib tõusude mõõnadega ning mõõn tuleb alati ootamatult, aga kui jälgida, on riske võimalik maandada,“ rääkis ta.

Suurim lähenev risk Hanschmidti äride jaoks on tema sõnul sisepoliitika – uuel aastal on valimised ja siis hakatakse jälle maksudega mängima. „Eks ettevõtja leiab lahenduse, aga seda raskem on tegutseda. Kui äriplaanid on pikad, siis olulised maksumuudatused mõjutavad drastiliselt su äriplaane,“ nentis ta.

„Mul on kogemused viimasest aastast, kus paljud on öelnud, et nad ei saa Eestisse investeerida, sest näevad siin väga suurt sisepoliitilist riski. Teine probleem, mis on samuti läbi poliitikute tulnud – energia hinnad on Eestis liiga kõrged, liiga kõrged, et siia investeerida. Aga siin me elame ja siin me peame tegutsema.“

Kuigi Hanschmidt on Eesti Gaasi omanik ja talle võiks ju kallis energia sobida, ei jäänud ta ise selle väitega nõusse. „Ikka on halb, kui energia hind on kallis, sest kui hinnad on mõõdukad, siis ettevõtete konkurentsivõime tõuseb. Soomes on tööstusele energia aktsiisivaba, aga meil peab maksma. Me pole konkurentsivõimelised, kui me ei saa oma tööstust agiilselt arendada. Kindlasti kaotame, sest tööstus on majanduse alus,“ rääkis ta.

Hanschmidt on enda sõnul alati püüdnud Äriplaani laval öelda ettevõtjatele mingi kasuliku soovituse, mis seda aega iseloomustab. Eelmisel aastal ütles ta, et kui ettevõtja on äri tegemisest väsinud, siis just nüüd on hea aeg müüa. Tema enda ja Tallinki kohta see ei kehti, täpsustas ta nüüd, sest nemad ei tunne, et tahaks laevandusärist taanduda.

Nüüd on tema soovitus see, et kui sa tahad ärisid kasvatada ja areneda, siis sa pead investeerima. "Siin ei ole teist valikut. Ja just peab investeerima kõrgtehnoloogiasse, digitaliseerimisse, automatiseerimisse.“

Tema sõnul on halb, et Eesti on innovaatilisuse poolest mahajääjate seas ja on viimasel ajal isegi kukkunud. Ta tõi näiteks suvel ilmunud Euroopa Liidu uuringu digitehnoloogia integratsioonist, kus Eesti oli Euroopa Liidu liikmete seas 20. kohal – seda 28. riigist. „Me oleme viimase kümne seas. Kui tahame jõuda uuele kvaliteetsele tasemele siis peame ettevõtte tasemel investeerima digitaliseerimisse,“ ütles ta.

Tema ettepanek on konkreetne: riik peaks suunama 1% SKPst teadus- ja arenduskuludele ja ettevõtjad peaksid samuti senisest palju rohkem panustama. Eesti peaks eelistama rakendusuuringute rahastamist, kõiki tehnoloogiavaldkondi, boitehnoloogiat, materalitehnoloogiat, rääkis ta. „Ja siis tekib uus kvaliteet, ma arvan.“