Kuidas pensionisüsteemi parandada?

Eelkõige on pensionisüsteemi raha juurde vaja, mis võiks tulla eelkõige kolmanda samba ja ettevõtjate panuse arvelt, ütlesid advokaadibüroo Ellex Raidla partner Raino Paron ja LHV fondijuht Joel Kukemelk Äripäeva raadiosaates „Isemajandav Eesti“.

Pensionifondide tootlust on ekspertide sõnul võimalik tõsta aga piirangute vähendamise kaudu, mis võimaldaks fondidel võtta rohkem riske. Samuti ei peaks riik nende hinnangul pensionifondi valimata jätnud noori konservatiivsesse fondi suunama. Tähelepanu tuleks suunata hoopis finantskirjaoskuse arendamisele.

Lammutama ei peaks

„Viimasel ajal tekkinud diskussioon, mis on keskendunud teise pensionisamba tootlusele, millest järeldatakse, et see tasuks üldse kaotada. See tundub vale lähenemine,“ rääkis advokaadibüroo Ellex Raidla partner Raino Paron. „Kui tootlus on väike, siis tuleks vaadata, kuidas seda süsteemi parandada. 15 aastat üles ehitatud süsteemi, mis on enam-vähem tööle hakanud, ei peaks lammutama.“

LHV fondijuht Joel Kukemelk oli nõus. „10-15 aasta järel on mõistlik vaadata, kuidas seda süsteemi hoopis paremaks teha. Praegu saab pensionikindlustuslepingu alusel sealt väljamakseid vaid 2 protsenti pensionäridest. Süsteem on alles loomise algusjärgus.“

Rahastust pensionisüsteem siiski vajab ja see tuleneb Eesti demograafilisest olukorrast, lisas Kukemelk. „Me ei peaks rääkima sellest, kuidas pensionisüsteemist raha ära võtta, vaid just sellest, kuidas seda raha sinna juurde panna,“ nentis ta.

2016. aastal oli ühe üle 65-aastase inimese kohta 3,2 tööealist inimest. 2040. aastaks langeb see 1,9 inimeseni. Kui 2012. aastal oli keskmise netopensioni ja netopalga suhe 43 protsenti, siis 10 aasta pärast on see 38 protsenti ja 25 aasta pärast 34 protsenti. Teise sambaga on Eestis liitunud üle 700 000 inimese. 15 aastaga on kogutud sinna 3,7 miljardit eurot. Iga inimese kohta on see umbes 5000-6000 eurot.

Olukorra lahendamiseks on Kukemelki sõnul sisuliselt kaks valikut. Üks on see, et hakkame pensionisüsteemi rohkem raha koguma, mis aitaks asendusmäära säilitada. Teine variant on pensioniea paindlikumaks muutmine. See tähendaks pensioniea sidumist oodatava eluaega.

„See on siiski pool lahendust, sest pensionisüsteemi raha see juurde ei too. Me lihtsalt jagame seda lühema perioodi peale välja,“ nentis Kukemelk.

LHV fondijuhi sõnul tuleks tähelepanu suunata kolmandale sambale kuhu on praegu kogutud vaid 150 miljonit eurot. „Üks lahendus oleks tööandja pension. Praegu pole vahet, kas tööandja maksab kolmandasse sambasse või maksab raha palgana välja. Loomulikult eelistab töötaja palka.“

Selleks, et tööandja pension käima tõmmata, on vaja maksusoodustusi või selle kohustuslikuks muutmist. „Meie ettepanek on, et seda võiks teha läbi sotsiaalmaksu soodustuse. See võiks olla 20 protsendi ulatuses. Soodustus tuleneks sellest sotsiaalmaksu osast, mis läheb pensionisüsteemile. See on koht, kust saaks kõige rohkem raha kaasata,“ nentis ta.

Raino Paron tõi paralleeli USA-ga, kus tulumaks võetakse esialgselt sissemakstud summalt kohe maha, aga hiljem teenitud summa on tulumaksuvaba. „Kui keegi mulle täna seda pakuks, siis ma võtaks kindlasti vastu,“ nentis ta.

Kukemelk ütles, et alates 2002. aastast on teise samba pensionifondide tootlus olnud laias laastus 4 protsenti. Keskmine inflatsioon on samal perioodil olnud umbes 3 protsenti. Selleks on ekspertide sõnul ka konkreetsed põhjused.

„Väide, et raha on pensionifondides põlenud, ei ole õige. Iga aasta on ostujõud keskmiselt 1 protsendi võrra kasvanud. Loomulikult võib olla rohkem, aga fondid on väga erinevad. Vähemalt on meil vara tänaseks olemas,“ rääkis Kukemelk. Ta lisas, et Eestis on inflatsioon Euroopaga võrreldes olnud küllaltki kõrge ja palgakasv kiire.

Paroni sõnul määrab tootluse suuresti ka see, kuhu need fondid saavad investeerida. „See on olnud poliitiline valik. Veidi aega tagasi olid pensionifondide võimalused investeerida väga piiratud. Hiljuti on neid lõdvendatud ja tänu sellele on investeeritud rohkem ka Eesti majandusse.“

Advokaat lisas, et USA suuremad aktsiaindeksid S&P 500 ja Dow Jones on selle 15 aastaga kasvanud umbes 150 protsenti, aga pensionifondid pole sellest kasvust osa saanud, sest fondid peavad olema poliitikute nägemuses väga konservatiivsed. „Üks küsimus oleks näiteks see, et fondid saavad teha ka riskantsemaid investeeringuid. See on riski ja tootluse suhte küsimus.“

Kukemelk on nõus, et viimased muutused süsteemis on olnud positiivsed ning võimaldanud neil rohkem Eestisse investeerida. „Tervikuna on kuskil 10 protsenti pensionifondide varast investeeritud Eestisse. Eelmise aastaga võrreldes on see number kahekordistunud.“

„Tartu Tallinna maantee neljarealiseks ehitamise finantseerimist pensionfondid kindlasti kaaluksid, aga päeva lõpuks peavad nad kliendile ka tootlust tooma. See sõltub paljudest detailidest, kas loetletud projektid on tegelikult kasumlikud investeerimisobjektid või mitte,“ nentis Kukemelk.

Paroni nõustus, et raha peab tagasi tulema. „See tuleks siis muuta tasuliseks, et fond selle pealt ka teeniks. Vahe on sees, kas finantseeritakse riigieelarvest või pensionifondidest.“

Kukemelk lisas, et suurtel projektidel on võimendusefekti tõttu meeletu potentsiaal. Seda just projektide puhul, kuhu on kaasatud ka erakapital ja milles võiks osaleda ka pensionifondid. Näitena tõi ta välja Balti Innovatsioonifondi.

Fondijuhi sõnul on reaalne, et viie aasta pärast oleks kõik pensionifondid kokku Eestisse investeerinud üle 1 miljardi euro.

Paroni sõnul võiks Eesti riik infrastruktuuri projektide jaoks ka laenu võtta. „Riigilaenuga saaksime oma teed korda teha, mis tooks siia juurde ka tootmist, me muudaks äri tegemise lihtsamaks. Põhiküsimus on selles, et võtta tuleks odavat laenu.“

Ekspertide arvates tuleks investeerimispiirangud kriitilise pilguga üle vaadata ning fondidel tuleks lasta enda äranägemise järgi rohkem investeeringuid teha.

„Inimeste seisukohast võiks kaaluda, et erinevatesse pensionifondidesse saaks oleks lihtsam korraga investeerida. Riske tuleb ju hajutada. 2-4 erinevasse fondi raha suunamise võiks lihtsamaks muuta,“ soovitas Paron.

Kukemelk lisas, et praegu saab tõesti makseid teha vaid ühte fondi, aga osakuid saab juba praegu vahetada erinevatesse fondidesse. „Tegelikult fondivahetamise kulu enam ei ole. Kui varasemalt võeti vahetamise eest 1 protsenti, siis praeguseks on see regulatiivselt 0,05-0,1 protsenti. Fondivalitsejad kaotasid selle üldse ära.“

Kukemelki sõnul on inimesel juba praegu võimalik osa investeeringutest paigutada näiteks indeksfondi ja osa Eestisse. „LHV tõi hiljuti turule ka pensionifondi, mis investeerib Eestisse,“ selgitas ta.

LHV fondijuhi sõnul on praegu kummaline see, kuidas riik pensionifondi valimata jätnud noori konservatiivsesse fondi suunab.

„Tegelikult ei peaks konservatiivsesse fondi teda suunama. Noores eas peaks võtma oluliselt rohkem riski. Riik võiks kohe anda õige suunise kätte,“ ütles Kukemelk.

Paroni sõnul on siinkohal tähtis finantskirjaoskuse parandamine. „Riik peaks meelde tuletama inimestel, et fond on teie eest valitud ning see tuleb üle vaadata. Selle teate võiks näiteks lisada tuludeklaratsiooni.“

„Investeerimine on nagu taimekasvatus. Kui sa viskad seemne maha, siis tuleb seda hooldada ka. Muidu kasvab sinna umbrohi,“ võrdles advokaat pensioni kogumist aiandusega.