Tehasemajade tootjad seisavad teelahkmel

Äripäeva infopanga koostatud valdkonna konkurentsiraportist selgub, et kuigi sektori tegevusmaht jätkas eelmisel aastal kasvu, oli näha kasumlikkuse kahanemist ja viimasega kooskõlas langes uute ettevõtete loomine varasemate aastatega võrreldes kaks korda.

Ettevõtete keskmine käiberentaablus kukkus 6,3 protsendilt 4,4 protsendile, mis näitab omakorda, et firmad seisavad silmitsi vajadusega tegevusefektiivsust tõsta.

Äripäev viis raporti jaoks septembri alguses ka ettevõte juhtide hulgas läbi küsitluse, millest selgus, et ettevõtted on üha altimad investeerima. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib oma ettevõtte seadmetesse ja/või laienemisse investeerida 60% küsitletutest, kusjuures 10% näeb ette võimalust investeerida üle miljoni euro.

Investeerimise tähtsust rõhutab ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht ja Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil. Tema sõnul on nii, et kui puitmajasektori ettevõtted ei rakenda tulevikutehnoloogiaid ettevõtete efektiivsuse tõstmiseks, väärtusahelas kõrgemale liikumiseks, kulude vähendamiseks ja toote arendamiseks, on vana malli järgi toimivad ettevõtted keeruliste valikute ees.

Kivil toob paralleeli Forbes Insightsi 2016. aasta uuringuga, kust selgub, et 72% maailma tippjuhtidest on veendunud, et järgmised kolm aastat on nende ettevõtte arengu jaoks kriitilisema tähtsusega kui eelnevad 50 aastat kokku. “Et tootmist Eestist mitte ära viia, peaksid sellest mõttekäigust lähtuma ka puitmajasektori ettevõtted. Tulevik kuulub neile, kes investeerivad ettevõtte efektiivsusesse, nüüdisaegsetesse tehnoloogiatesse ja inimestesse,” sõnastab Kivil.

Rääkides sektori ettevõtete juhtidega, selgitavad nii mõnedki, et lisainvesteeringuteks vahendite leidmine ja nende õigesse kohta suunamine on ülikeeruline. Turg liigub paljudel juhtudel kiiremini kui Exceli tabelisse paigutatud majandusprognoosid ja krediidiasutustes toimuvad otsused on seetõttu pidevalt justkui “ajast” maas. Näiteks tööjõu ootamatult kiire kallinemine ja tekkinud defitsiit on neli-viis aastat tagasi tehtud prognooside tõeväärtust automatiseerimise tasuvuse suhtes kõvasti kahandanud.

Raporti ettevõtete varade kogumahu edetabeli tipus on sektori liiderettevõtted, kellest nii mõnelgi on tehtud suured investeeringud. Näiteks Eesti üks suurem moodulmajade tootja OÜ Harmet on viimastel aastatel jõuliselt investeerinud tootmismahtude kasvatamisse, mullu suurenes ettevõtte varade maht 10,4 miljoni euro võrra. Ettevõtte juhatuse esimees on augustis Äripäevale antud intervjuus selgitanud, et eelmise aasta suvel käivitunud Kumna tehasesse investeerisid omanikud ligi 20 miljonit eurot ja tehase täisvõimsus on 3600 moodulit aastas. Tänu uue tehase käivitamisele peaks Harmeti käive tänavu võrreldes eelmise aastaga suurenema ligi kaks korda.

Puitmajade ja liimpuidu tootja Palmako AS tegi mullu otsuse investeerida 12 miljonit liimpuidu tootmise tehnoloogia nüüdisajastamisse, kuid suurem osa investeeringust viiakse ellu 2018. aasta jooksul ja uus tootmisliin on töökorras selle aasta lõpuks.

Raport juhib tähelepanu, et Kodumaja ASi bilansis olevast varast peaaegu pool on raha ja investeeringud, ent mitte põhitegevusse. Nii-öelda tootvat vara on 30 miljoni ümber ja sellega ollakse oma kahe suurema konkurendi järel. Lühikese aja jooksul on sektoris kanda kinnitamas ehituskontserni Rand ja Tuulberg tütarfirma Welement AS. Emaettevõte on teinud firma käivitamisse ligi 5 miljoni eurose investeeringu ja ettevõtte aastaaruandes tõdetakse, et käitusperiood on läinud oodatust raskemalt ja vajadusel on omanik valmis tegema lisainvesteeringuid.

Welementi juhatuse esimees Lauri Tuulberg tunnistab, et ilma Rand ja Tuulberg Grupi toeta ei oleks sellise tehase nullist käivitamine olnud võimalik. Peale finantseerimise on emaettevõttelt tulnud tugi ka kogemuste pagasi näol, mis on saadud Muuga Betoonelemendi ja Columbia Kivi tehaste käivitamisest. “Praegu oleme lõpetamas lao- ja tootmistarkvara kasutusele võtmist ning esimeste andmete analüüsist tuli järgnevate investeeringute prioriteetsus selgelt välja. Statistika on parim tööriist, aga selleks, et õigeid andmeid kätte saada ja adekvaatselt analüüsida, on vaja pädevaid inimesi. Viimane on seega kõige loogilisem koht, kuhu investeerimisega oleks mõistlik alustada.”

Väite kohta, et ärikasumi säilitamiseks tuleb ettevõtetel sektoris lähiajal palju investeerida ja just pisematel tegijatel on see vältimatu, arvab Tuulberg, et just väiksematel kujuneb see ülesanne üsna raskeks.

“Pigem soovitaks spetsialiseeruda – näiteks toodetele, mille puhul “käsitöö” aitab brändile kaasa,” sõnastab Tuulberg ja laiendab mõtet, et lihtsalt mõne parema tööriista ostmine ei tähenda veel kohe automatiseeritust, sest ka robotid, CNCd on lõpuks siiski kõigest kallimad tööriistad. “Masinad ise ei muuda tehast produktiivsemaks, see pigem lihtsalt nihutab probleemi protsesside ahelas mujale ja/või paneb veel suurema surve tööjõu kvaliteedile. Seda tuleks vaadata tervikuna – tootearendus, protsesside juhtimine, marketing, IT ja nii edasi. Kui suudetakse kogu enda kontrollitav väärtusahela osa tõhusamaks muuta, on sellel mõte ja ka klient saab sellest kõigest reaalselt kasu."

Äripäeva infopanga konkurentsiraport “Kokkupandavate ehitiste tootmine” võtab kokku nende sektori ettevõtete majandustulemused, mille müügitulu ületas vähemalt ühel aastal vahemikus 2014–2017 aastal 70 000 eurot. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) põhjal kuulub siia kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmisettevõtted (moodustavad enamuse), kokkupandavate betoonehitiste ja nende elementide tootmisettevõtted ning kokkupandavate metallehitiste tootmisettevõtted.

Sektoris tegutsevate ettevõtete arv, mille käive küündis vähemalt 70 000 euroni, on viimaste aastate lõikes püsinud saja ümber, kasvades igal aastal veidi. Mullu jõudis see 115 ettevõtteni.