Rahandusministeeriumi rahapesu tõrje eelnõu, millega pannakse raha seadusliku päritolu tõendamiskoormus raha omanikule, vajaks põhjalikku analüüsi, sest muidu on tulemus soovitule vastupidine, hoiatab õiguskantsler Ülle Madise.
- Õiguskantsler Ülle Madise soovitab rahapesu tõkestamise seadust muutes teha paremaid analüüse. Foto: Postimees/Scanpix
Eelnõuga kavandatavad muudatused on põhimõttelist laadi ja mõjutavad nii põhiõigusi, põhiseadusega kaitstud väärtusi kui ka ettevõtluskeskkonda, märgib Madise.
"Näiteks piiravad [muudatused] omandipõhiõigust, seavad kahtluse alla süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegi ja seaduslikkuse põhimõtte. Sellise kaaluga muudatusi tuleb teha läbimõeldult, sest ainult nii jõuab muid väärtusi kahjustamata soovitud eesmärkideni," ütleb ta.
Oktoobri lõpus valminud eelnõu järgi peaks vara legaalset päritolu prokuratuurile või rahapesu andmebüroole hakkama tõendama vara omanik või valdaja ehk teisisõnu tekib pööratud tõendamiskoormus. Eelnõu sai sellise suuna seoses Danske rahapesuskandaaliga, mille järel on mitu asutust Eestis tõdenud, et rahapesukahtluse korral jõutakse süüdistusteni harva, kuna seni on pidanud rahapesule eelnenud kuritegu tõendama just nimelt prokuratuur.
Madise ütleb ministeeriumile saadetud arvamuses, et rahapesuvastane võitlus mõjusate abinõudega on kahtlemata vajalik. Seejuures tuleb aga valida abinõud, millest on tõepoolest kasu ning mis seejuures ei piira ülemääraselt ausate ettevõtjate õigusi ega kahjusta seeläbi majanduskeskkonda tervikuna.
"Lähiminevikust on paraku näiteid, mil rahapesu tõkestamise meetmete rakendamist pole piisavalt ette valmistatud ja läbi arutatud ning seeläbi on põhjustatud palju segadust ettevõtjate seas," juhib Madise tähelepanu tegelike kasusaajate registreerimisega kaasnenud segadusele.
Siis ilmnes näiteks, et tegelik kasusaaja tuleb registris määrata ka kõikidel mittetulundusühingutel ning teatud erisustega ka sihtasutustel. "Segadust tekitab ka riigisisese õiguse rakendamine rahvusvahelistele korporatsioonidele moel, et siinse tütarühingu tegeliku kasusaajana tuleks äriregistrisse kanda globaalse korporatsiooni omaniku või omanike andmed. Mujal loetakse tegelikuks kasusaajaks sellisel juhul näiteks tütarühingu juhtorgani liikmed kui kohapealsed tegelikku kontrolli omavad isikud," lisas Madise.
Eesti Pank on osaliselt samal nõul
Ka Eesti Pank on saatnud oma arvamuse seadusele, milles keskpank tervitab uut seadust, sest senine praktika annab alust arvata, et rahapesu tõkestamise seaduse kehtivas versioonis sätestatud abinõud ei suuda rahapesu juhtumeid alati efektiivselt tõkestada ja nende heidutav mõju ei ole küllaldane.
Kuid keskpankki hoiatab, et tuleb arvestada, et pööratud tõendamiskoormus mõjutab tunduvalt riigi ja ettevõtja õiguste tasakaalu, rahapesukahtlase vara riigi omandisse võtmise aluste laiendamine aga eeldab lahenduse kooskõla põhiseaduse omandikaitse normidega.
Seetõttu on keskpanga presidendi Ardo Hanssoni sõnul eriti oluline sõnastada eelnõu normitehniliselt korrektselt, vältides nii vormilist ebamäärasust kui ka sisuliste ettekirjutuste liigset jäikust.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele